Kahtede eri silmatilkade silma tilgutamise vahe võiks olla viis minutit. Silmasalv manustatakse viimasena. Enne ravimi tilgutamist pesta käed ning vältida otsiku kokkupuutumist laugude, ripsmete jms-ga. Üksikannuseks eraldatud ravimi ülejääki rohkem kordi mitte kasutada. Tilkasid tilgutatakse alumise silmalau ja silma vahele. Tilgutamise ajal tuleb pilk suunata üles. Pärast tilgutamist pilgutada silmi, et ravim jaotuks ühtlaselt. Sõrmeotstega võib mõne minuti vältel suruda kergelt pisarakoti piirkonda. Tavaliselt ei tohi silmatilku kasutada, kui läätsed on silmas. Prillide eest hoolitsemine Prillid vajavad korrapärast hoolitsust, vaid siis teenivad nad teid kaua. Prillide puhastamiseks kasutage optikakauplustes müügilolevaid prillipuhastusvedelikke (mitte kunagi kodukeemiat) ning spetsiaalset puhastuslappi. Ärge asetage prille kõvale alusele klaasid allapoole. Ärge kandke prille laubale või juustele tõstetult. Prillide hoidmiseks kasutage prillitoosi.
Kontaminatsiooni ehk ravimi saastumise vältimiseks tuleb pesta enne ravimi tilgutamist käed, vältida pakendi otsiku kokkupuutumist laugude, ripsmete jms-ga. Üksikannuseks eraldatud ravimi ülejääki rohkem kordi mitte kasutada. Tilkasid tilgutatakse alumise silmalau ja silma vahele. Tilgutamise ajal tuleb pilk suunata üles. Pärast tilgutamist pilgutada silmi, et ravim jaotuks ühtlaselt. Sõrmeotstega võib mõne minuti vältel suruda kergelt pisarakoti piirkonda. Selline teguviis suurendab ravimi toimet silmas ja vähendab imendumist nina kaudu vereringesse. Üldine reegel on, et silmatilgad muutuvad saastumise ohu tõttu kasutuskõlbmatuks 45 nädalat pärast ravimipudeli avamist (säilitusaineteta silmatilgad veelgi varem). Tavaliselt ei tohi silmatilku kasutada, kui läätsed on silmas. Soovitav on läätsed panna silma umbes 10-15 minutit peale tilkade kasutamist. Kuidas hoolitseda oma prillide eest 1
MIIMILISED LIHASED Suu ümbrus Musculus orbicularis oris ringi ümber suu suudlemislihas f: ahendab suuava Musculus buccinator o: mandibula ja maxilla külgpinnad suunurga piirkond Nina lihased Musculus nacalis o: maxilla eesmine pind i: nina tipu ja ninatiiva piirkond f: ahendab ninasõõrmeid Muscuius orbicularis occuli o: pars lacrimalis silmakoopa mediaalses osas ümber pisarakoti + pars palpebralis (silmalaud) + pars orbitalis (ümber silmakoopa ) f: tõmbab kulme alla ja põski üles Väliskõrva lihased Musculus auricularis superior o: fascia teporalis i: kõrvalest f: tõmbab kõrvalesta üles Koljulae lihased Musculus occipitofrontalis o: kuklaluu tagapind i: kulmude nahk galea aponeurotica!!!! + f: peanaha liigutamine ette ja taha VAAGNAVÖÖTME LIHASED Tagumine rühm Musculus gluteus minimus
konjuktiivkoti külgmisse ossa. Pisaranääre eritab ööpäevas ~1 ml pisaravedelikku, mis koosneb 99% veest, sisaldab vähesel hulgal NaCl, valku ja lüsotsüümi (bakteritsiidse toimega). Pisarad niisutavad silmamuna ja aitavad eemaldada konjuktiivkotti sattunud tolmu, võõrkehi, mikroobe. Pisarateed saavad alguse pisarapunktidest ülemise ja alumise lauserva ninapoolses osas. Siit kulgevad edasi pisarakanalikesed, mis avanevad pisarakotti. Pisarakoti alumisest osast saab alguse ninapisarakanal, mis avaneb alumisse ninakäiku. Silmapilu ninapoolne nurk on ümardunud ja moodustab pisarajärve, kuhu voolavad kokku pisarad. Pisarajärve läheduses, kummagi lau vabal serval, paiknev väike kooniline kõrgendik ja selle tipul tilluke ava, nn. pisaratäpp. S i l m a m u n a on kerakujuline, tema läbimõõt on keskmiselt 24 mm. Silmamunal eristatakse eesmist ja tagumist poolust.
kaelalihased!). Enamik neist lihastest on laiendajad e. dilataatorid üksinda töötades tõmbavad (suu-)ava vastavas suunas laiemaks. b) Nina lihased: Näiteks: m. nasalis: o. - maxilla eesmine pind (2. ja 3. hamba kohal); i. - nina tipu ja ninatiiva piirkond; f.- ahendab ninasõõrmeid. Veel kuulub siia rühma: m. depressor septi. c) Silma ümbruse lihased: Näiteks: m. orbicularis oculi: koosneb 3-st osast: pars lacrimalis silmakoopa mediaalses osas ümber pisarakoti - soodustab pisaravedeliku äravoolu; pars palpebralis - silmalaugudes, suleb lauge; pars orbitalis - ümber silmakoopa, tõmbab kulme alla ja põske üles (tekitab kortse silma ümber!). Veel kuuluvad siia rühma: m. depressor supercilii, m. corrugator supercilii ja m. procerus. d) Väliskõrva lihased: Näiteks: m. auricularis superior: o. - fascia temporalis; i. - kõrvalest; f. - tõmbab kõrvalesta üles. Veel selles rühmas: m. auricularis anterior ja m. auricularis posterior.
annaabi.ee 
