1. Silma (välised) lihased: a) ülalau tõsturlihas; b) silmamuna pööravad lihased – kokku 6 (4 sirglihast ja 2 põikilihast) 2. Silmalaud: silmamuna kaitsvad nahakurrud, äärel ripsmed; peal õhuke nahk, sees silma sõõrlihas ja sidekude, silma poolt kaetud konjuktiiviga – õhenenud nahaga; ülalaust kõrgemal kulmud. 3. Pisaraaparaat: a) pisaravedelik – puhastab ja niisutab silmamuna pinda; b) pisaranääre – toodab pisaravedelikku (asub silmakoopa lateraalses ülanurgas); c) pisarakanalikesed – laugude all; d) pisarakott– silmakoopa mediaalses alanurgas; e) nina-pisarajuha – selle kaudu voolab pisaravedelik ninaõõnde, alumisse ninakäiku. Tasakaalu-kuulmiselund (organum vestibulocochleare): e. kõrv (auris): 1.Väliskõrv: a) kõrvalest – peal nahk, sees kõhred; püüab helilaineid ja suunab need kuulmekäiku; b) välimine kuulmekäik – nahaga vooderdatud toru (higinäärmed on moondunud – toodavad “vaiku”!); ulatub oimuluu sisse – lõpeb
70.Silmamuna ehitus ja abiseadeldised (elundid): Seadeldised: a) Silmamuna liigutavad lihased - 6 vöötlihast aitavad liigutada silmamuna ning avada ja sulgeda silma. b) Silmalaud+ripsmed - kaitsevad ja niisutavad silmamuna. Silmakoopa rasvkeha. e silmarasvapadjand( põrutuse puhul toimib amordina) c) Kulmud - takistavad laubalt higi silma valgumist. d) Pisaraaparaat - siia kuuluvad pisaranäärmed, pisaraviimajuhad, pisarajärv, pisarakanalikesed, pisarakott ja nina-pisarajuha. Pisaranäärmed toodavad pidevalt pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna. Kollatähn e. 71. Nägemisanalüsaatori osad, info kulg- Nägemisanalüsaator → silma võrkkesta kepikesed ja kolvikesed → nägemisnärv → suuraju poolkerade kuklasagara koore nägemispiirkond 72. Kõrva ehitus: väils, kesk ja sisekõrv: helikotreema Esikuastmik
paiknevad lihaskiud aga silmaavaahendaja lihase. Nende abil reguleeritakse silma sattuva valguse hulka. 182. Silma abielundid, nende lühiiseloomustus: a) Silmamuna liigutavad lihased - 6 vöötlihast aitavad liigutada silmamuna ning avada ja sulgeda silma. b) Silmalaud - kaitsevad ja niisutavad silmamuna. c) Kulmud - takistavad laubalt higi silma valgumist. d) Pisaraaparaat - siia kuuluvad pisaranäärmed, pisaraviimajuhad, pisarajärv, pisarakanalikesed, pisarakott ja nina-pisarajuha. Pisaranäärmed toodavad pidevalt pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silmamuna. 183. Nägemisanalüsaatori osad, talitluse üldpõhimõte: Nägemisanalüsaator → silma võrkkesta kepikesed ja kolvikesed → nägemisnärv → nägemisristmik → suuraju poolkerade kuklasagara koore nägemispiirkond. 184. Haistmisanalüsaator: Haistmispiirkonna retseptoorsete rakkude tsentraalsed jätked moodustavad haistmisnärvi → haistmissibul
konjuktiivkoti külgmisse ossa. Pisaranääre eritab ööpäevas ~1 ml pisaravedelikku, mis koosneb 99% veest, sisaldab vähesel hulgal NaCl, valku ja lüsotsüümi (bakteritsiidse toimega). Pisarad niisutavad silmamuna ja aitavad eemaldada konjuktiivkotti sattunud tolmu, võõrkehi, mikroobe. Pisarateed saavad alguse pisarapunktidest ülemise ja alumise lauserva ninapoolses osas. Siit kulgevad edasi pisarakanalikesed, mis avanevad pisarakotti. Pisarakoti alumisest osast saab alguse ninapisarakanal, mis avaneb alumisse ninakäiku. Silmapilu ninapoolne nurk on ümardunud ja moodustab pisarajärve, kuhu voolavad kokku pisarad. Pisarajärve läheduses, kummagi lau vabal serval, paiknev väike kooniline kõrgendik ja selle tipul tilluke ava, nn. pisaratäpp. S i l m a m u n a on kerakujuline, tema läbimõõt on keskmiselt 24 mm. Silmamunal eristatakse eesmist ja tagumist poolust.
annaabi.ee 
