Nii üksik- kui paarissõidus peavad võistlejad sooritama kindla arvu tehnilisi elemente, pöördeid, hüppeid, piruette. Tehnika Sammud, hüpped, tantsusammude järjestus, piruetid ja spiraalid nõuavad suurt täpsust ja nende omandamine võtab palju aega. Kõigi jääl esitavate elementide järjestus peab olema meeles, keskendumist ei tohi hetkeksi unustada. Lühikavas sooritavad uisutajad ettenähtud elemente. Meestel on 8 kohustuslikku elementi: 2 sammukombinatsiooni, 3 piruetti, kahe või kolmekordne axel( hüpe, mille tõuge tehakse ettesõidult ), kolme- neljakordne hüpe, millele eelneb ettenähtud jalgade töö, aga samuti 2 hõppe kombinatsioon, mis sisaldab kahe- ja kolmekordset ( või neljakordset ) hüpet. Naistel on kohustuslikeks elementideks sammude kombinatsioon, 3 eri tüüpi piruetti, spiraaldie kombinatsioon, kahekordne axel, kolmekordne soolohõpe sammude kombinatsioonilt, samuti
Üksiksõidu lühikavas peab uisutaja esitama teatud iluuisutamise elementide kompositsiooni. Nii üksik- kui paarissõidu puhul kestab lühikava maksimaalselt 2 minutit ja 50 sekundit. Meeste ja naiste üksiksõidu lühikavasse peaks kuuluma kaheksa kohustuslikku elementi: kahekordne Axel Paulsen (meestesõidu puhul võib olla kahe- või kolmekordne), üks soolohüpe ja üks hüpete kombinatsioon, kaks piruetti ja piruettide kombinatsioon ning kaks sammukombinatsiooni meeste ning üks sammukombinatsioon ja piruettide kombinatsioon naiste puhul. Paarissõidu lühikava koosneb üksiksõidu elementidest, mida esitatakse paaris, ja spetsiifilistest paarissõidu elementidest, nagu heidetud hüpe, tõsted, paarispiruetid ja surmaspiraalid. Paarissõidu keerukus seisneb selles, et koos esinemiseks peavad partnerid oma tehnika sünkroniseerima ja
leitud, kui kord mängiti teda päris inimesena, teinekord jälle nukuna. Kuna olen seda etendust kunagi väiksena näinud ja veidike on sellest isegi meeles, siis on huvitav jälle võrrelda, mis on teisiti lahendatud. Näiteks tolles etenduses lõhkus Fritz nukult lõua küljest, selles etenduses aga kogu pea. Kostüümid olid märkimisväärselt kaunid ja uhked, nagu balletis ikka tavaks – sätendavad ja lehvivad. Tantsunumbrid olid samuti võimsad, sest ei ole sugugi lihtne teha 19 piruetti üksteise otsa, tean seda kasvõi omast kogemusest. Tšaikovski muusika sobis ideaalselt selle etendusega, seega mõistan, miks 1892. aastal inimesed sellest vaimustuses olid. Küll aga osutusid segavaks faktoriks väsinud ja nutvad lapsed, kelle tõttu oli vahel raske etendusse süveneda. Kokkuvõttes oli etendus siiski meeldiv, kui publik veidi segavate laste tõttu välja arvata. Kuna ma jumaldan balletti kui tantsustiili ja armastan
valikrühmad. Tekkinud olukord võimaldab harrastada lisaks massilisele, tervistavale võimlemisele ka võistlussporti: ilu ja rühmvõimlemist. Klubi on korraldanud ühte ilusamat laste võimlemisüritust Eestis Jõuluturniiri alates 1993. aastast. See pidu koosneb võistlustest (alguses individuaal iluvõimlemine, nüüd rühmvõimlemine) ja suurest kontsertkavast, kus esinevad kõik klubis tegutsevad lasterühmad. Nii ka sellel aastal (2006) Piruetti Jõulushow toimus 17.detsembril Kalevi Spordihallis. Viis aastat järjest 19972001.a. on "Piruett" saanud Eesti parima võimlemisklubi karika, mille aasta töö tulemuste põhjal määrab Eesti Võimlemisliit. "Piruetile" on karikas omistatud massilise võimlemise arendamise ja kõrge meisterlikkuse eest. Võimlemisklubis Piruett saavad sportida nii täiskasvanud kui lapsed. Seal saab harrastada aeroobika eristiile, daamide võimlemist, ladytrimi, joogavõimlemist,
Üksik- ja paarissõidu kategooriates koosnevad võistlused lühi- ja vabakavast. Üksiksõidu lühikavas peab uisutaja esitama teatud iluuisutamise elementide kompositsiooni. Nii üksik- kui paarissõidu puhul kestab lühikava maksimaalselt 2 minutit ja 50 sekundit. Meeste ja naiste üksiksõidu lühikavasse peaks kuuluma kaheksa kohustuslikku elementi: kahekordne Axel Paulsen (meestesõidu puhul võib olla kahe- või kolmekordne), üks soolohüpe ja üks hüpete kombinatsioon, kaks piruetti ja piruettide kombinatsioon ning kaks sammukombinatsiooni meeste ning üks sammukombinatsioon ja piruettide kombinatsioon naiste puhul. Paarissõidu lühikava koosneb üksiksõidu elementidest, mida esitatakse paaris, ja spetsiifilistest paarissõidu elementidest, nagu heidetud hüpe, tõsted, paarispiruetid ja surmaspiraalid. Paarissõidu keerukus seisneb selles, et koos esinemiseks peavad partnerid oma tehnika sünkroniseerima ja teineteist täielikult usaldama.
Võistlusesinemine koosneb kolmest osast: • kohustuslik tants (kestvus poolteist minutit), • originaaltants (2,5 minutit, kusjuures jääl liikumine peab kogu tantsu ajal toimuma ainult kas päri- või vastupäeva), • vabatants (4 minutit). Kohustusliku tantsu muusika, sammud ja joonised on ette antud. Originaaltants on kindlate reeglite järgi loodud tants, mille rütm on ette antud. Tants peab sisaldama kuut kohustuslikku elementi: • kahte tõstet, piruetti või piruettide kombinatsiooni, • twizli 'te (kiired pöörded edasiliikumisel) seeriat • kahte sammukombinatsiooni 4 3.5 Vabatants Vabatantsus on sportlaste enda valida nii muusika kui ka elemendid. Muusikal peab olema siiski kindel taktilöök ja tantsurütmid. Vabatants peab sisaldama 11 kohustuslikku elementi (tõsted, piruetid, twizli 'id, sammukombinatsiionid sirgel ringil jmt). 3.6 Hindamine
kas päri- või vastupäeva) · vabatants (4 minutit). Kohustusliku tantsu muusika, sammud ja joonised on ette antud. Originaaltants on kindlate reeglite järgi loodud tants, mille rütm on ette antud. Selle olümpiahooaja originaaltants on Latin Combination. Torinos tuleb originaaltantsu rütmidest vabal valikul kasutada kas samba, tata, rumba, salsa, mambo või merengue rütmi. Tants peab sisaldama kuut kohustuslikku elementi: · kahte tõstet, piruetti või piruettide kombinatsiooni, · twizli' te (kiired pöörded edasiliikumisel) seeriat · kahte sammukombinatsiooni Jäätantsus on lubatud vokaalmuusika kasutamine. Noorim iluuisutamisala on jäätants, mis võeti MM-kavva 1950, olümpiakavva Innsbruckis 1976. Iluuisutamise ja jäätantsu vahel on väga jäigad piirid. See tuleneb uisumaailma suhtumisest, kus valitseb kindel hierarhia. Kõige tugevamad sportlased tegelevad üksiksõiduga
4 Päikesesüsteemi tekkimine Päikesesüsteem tekkis umbes 5 miljardit aastat tagasi Galaktikas iseenda raskuse mõjul kokku tõmbuma hakanud gaasipilves. Pilve läbimõõt oli 4 valgusaastat. Umbes 70% sellest oli vesinik, 30% heelium, 1% moodustasid raskemad elemendid (peamiselt hapnik, süsinik, räni ja metallid). Suurem osa gaasist koondus pilve keskele, kus hakkas tekkima Päike. Et kokkutõmbuva pilve pöörlemiskiirus suurenes nagu piruetti sooritaval iluuisutajal ja pilv muutus üha lapikumaks, ei koondunud kogu gaas Päikesesse, vaid seda ümbritsevas kettas tekkisid väikesed tihendid, millest hakkasid moodustuma planeedid ja nende kaaslased. Planeetides koondusid raskemad aatomid keskele ning väikest tihedat tuuma jäi ümbritsema paks vesinikust ja heeliumist atmosfäär. Selleks ajaks oli Päike peaaegu valmis ja hakkas kiirgama. Päikesekiirgus (päikesetuul) hajutas planeetide tekkimisest üle jäänud gaasi ning
maksimaalse amplituudiga. Seejuures ei esine näivat liikumist piki lainet nimetatakse seisvaks laineks. Seisvate lainete rakendusala on väga lai. Eriti suur tähtsus on neil akustikas. Ka igas muusikariistas tekib seisva laine seisund ,kui see heliseb XXX Mis kirjeldab keha inertsust pöörleval liikumisel?Inertsimoment iseloomustab keha inertsust pöörleval liikumisel. I = mMis seaduspärasusi rakendavad piruetti tantsijad?Kui mingisugusel põhjusel muutub süsteemi inertsimoment ,siis peab vastupidiselt muutuma (kasvama ,kahanema) nurkkiirus (pöörlemiskiirus). Pirueti sooritaja peneb end pöörlema eemale sirutatud jala ja kätega. Jala ja käte lähendamisel kehale inertimoment väheneb. Tulemuseks on pöörlemiskiiruse suurenemine. Käte eemaldamisel kiirus väheneb. Millal on kehapikkus kõige pikkem? (paigalseisev või liikuv?) Keha on kõige pikem selles taustsüsteemi ,milles ta on paigal
Seejuures ei esine näivat liikumist piki lainet nimetatakse seisvaks laineks. Seisvate lainete rakendusala on väga lai. Eriti suur tähtsus on neil akustikas. Ka igas muusikariistas tekib seisva laine seisund ,kui see heliseb XXX 1) Mis kirjeldab keha inertsust pöörleval liikumisel? Inertsimoment iseloomustab keha inertsust pöörleval liikumisel. I = m 2) Mis seaduspärasusi rakendavad piruetti tantsijad? Kui mingisugusel põhjusel muutub süsteemi inertsimoment ,siis peab vastupidiselt muutuma (kasvama ,kahanema) nurkkiirus (pöörlemiskiirus). Pirueti sooritaja peneb end pöörlema eemale sirutatud jala ja kätega. Jala ja käte lähendamisel kehale inertimoment väheneb. Tulemuseks on pöörlemiskiiruse suurenemine. Käte eemaldamisel kiirus väheneb. 3) Millal on kehapikkus kõige pikkem? (paigalseisev või liikuv?)
annaabi.ee 
