rahne, mille ümbermõõt ületab 50 meetrit, on Eestis kaks: Ehalkivi ja Kabelikivi. 10 Kaitsealust rändrahnu on : 1. Jaanikildi rahn (Halliste vald) 2. Tuhalaane rändrahn (Karksi vald) 3. Jõesaare kivi (Kõo vald) 4. Rändrahn "Kalevipoja tool" (KolgaJaani vald) 5.Liivassaare kivi (KolgaJaani vald) 6. Laiakivi (Kõpu vald) 7. Paksu suurkivi (SuureJaani vald) 8. Rõngu kivi (SuureJaani vald) 9. Linassaadu rahn (SuureJaani vald) Kasutatud kirjandus : Pirrus, E. 2003. ,,Hiidrahnud loodusmälestistena. Eluta loodusmälestiste uurimine ja kaitse``, Tallinn, 7588. Pirrus, E. 1996. ,,Suured rändrahnud võõrsilt pärit omad``. Eesti Loodus, 4, 118119. S.Kaljula, H.Relve ,,Loodusõpetus`` 6 klass 2. osa www.miksike.ee Geoturism Eestis ja Lõuna Soomes. LÕPP Aitähh,et jälgisite .
ÕPIKUD: · Üldine geoloogia, J.Kalkun, Tallinn, 1922 · Üldine geoloogia, A.Rõõmusoks, H.Viiding, Tartu, 1962 · Understanding Earth, Frank Press, Raymond Siever, 1998 · Maa universumis, Tallinn, 2004 · Geoloogia alused, Ivar Arold, Anto Raukas, Herbert Viiding, Tallinn, 1987 · Mineraalid ja kivimid, V.Kalm, J.Kirs, jt. Tartu, 1999 · Hüdrogeoloogia, H. Kink, M. Sepp, EPA, 1976 · Ehitusgeoloogia ,1986 · Eesti geoloogia, Enn Pirrus, tallinn, 2001 Geoloogia on jagunenud: · Mineroloogia · Geokeemia · Tektoonika · Palentoloogia · Stratigraafia · Hüdrogeoloogia Aktualismi printsiip-
Meil on veel ka perspektiivikaid alasid, kus võib leida uusi savide leiukohti. Savitoodetel ja savist ehitusmaterjalidel on kindlasti perspektiivi, arvestades viimastel aastatel tõusvat ökoloogiliste tehnoloogiate populaarsuse kasvu. KASUTATUD KIRJANDUS 20Mäemajandus/Reinsalu,E. Tallinna Tehnikaülikool, Mäeinstituut, 1998 Ajakiri ,,Ehitaja", 2003 Eesti savi töösturite käsiraamat/Jako Geza, Tallinn: Riigi Kunstitööstuskool, 1933 Mida teame sinisavist/Pirrus,E. Eesti Loodus, 11, 1973 Kaoliniiti sisaldavad savid Lõuna-Eesti hinnalisemaid maavarasid/Pirrus,E. Liivimaa Geoloogia, Tartu 1995, lk. 85-94 Pirrus, E. & Tallinn, K. Savi meie rikkus ja vaesus (13). Eesti Loodus 2,3,4, 1993 Tallinn, K., Räägel, V., Kurik, H. Joosu. Savileiukoht ja devoni kivistised. Eesti Loodus 12, 1970 INTERNET http://lepo.it.da.ut.ee/~mrattas/EMKTwebsite/Referaadid/repp_savi.htm http://www.toots.ee/planeering98/mpc-2-3.htm http://www.envir
Daugavpilsis saavutati Eesti Siluri kuuluvaid kihte kuid vähemas sügavuses kui seda võiks oodata, arvestades nende kihtide kallakust Eestis. Eriti Daugavpilsi juures oli sinisavi, mis peaks üle 1000-1500 m sügavuses asuma, 560 m sügavuses avastatud. Kasutatud kirjandus Eerik, A. Maaõli (Nafta). Eesti Sügavmaardlad I. Tallinn, 1936. Lokk, U. Looduslike bituumenite levik Lääne- Eesti saartel. Tartu Ülikooli geoloogia instituudi diplomandi diplomitöö. Tartu, 1993 Pirrus, E. Maavarade geoloogia. Tallinn, 2000. Internet
Alvar Soesoo, Avo Miidel (koostajad) "Põhja-Eesti klint", 2006 Tiiu Märss, Alvar Soesoo, Heldur Nestor (koostajad) "Saaremaa pangad", 2006 Reet Tiirmaa, Väino Puura, Alvar Soesoo, Sten Suuroja (koostajad) "Eesti meteoriidikraatrid", 2006 Aasa Aaloe, Heikki Bauert, Alvar Soesoo (koostajad) "Kukersiit Eesti põlevkivi", 2006 Helle Perens, Elmar Kala (koostajad) ,,Paekivi Eesti rahvuskivi", 2007 Olav Eklund, Alvar Soesoo (koostajad) ,,Kristalsed kivimid Lõuna-Soomes ja Eestis", 2007 Enn Pirrus, Heldur Nestor, Alvar Soesoo, Ari Linna (koostajad) "Vend ja Kambrium Eestis ning Lõuna-Soomes", 2006 Heldur Nestor, Alvar Soesoo, Ari Linna, Olle Hints, Jaak Nõlvak (koostajad) "Ordoviitsium Eestis ja Lõuna-Soomes", 2006 Heldur Nestor, Alvar Soesoo (koostajad) "Silur Eestis", 2006 Anne Kleesment, Heldur Nestor, Alvar Soesoo (koostajad) "Devon Eestis", 2006 Anto Raukas, Atte Karhima (koostajad) ,,Liustike pärandus Lõuna-Soomes ja Põhja- Eestis", 2007
nõrgalt seotud veemolekulidega. Täiendavad veemolekulid võivad tungida kihtide vahele paketi sisemuses ja seetõttu suurendada tunduvalt mineraali mahtu. Sellistele savidele on iseloomulik veesisalduse suurenemisel mahu märgatav kasvamine pundumine. Oluliselt erinevad eri mineraalidest koosnevate saueosakeste mõõtmed. Põhilised andmed on toodud tabelis 2.2. Eesti savides on domineerivaks mineraaliks illiit. Vähem esineb kaoliniiti ja montmorilloniiti ainult tühisel hulgal (Pirrus 1966). Põhiliselt montmorilloniiti sisaldavat bentoniitsavi kasutatakse tehnoloogilistel eesmärkidel ka ehituses, näiteks puuraukude rajamisel, kohtvaiade valmistamiseks ja 8 a) b) c) H2 O alumiiniumhüdroksüüd ränidioksüüd kaaliumi ioon Joonis 2.1 Savimneraalide ehitus. a)
raamat. Sellesse koondatakse geoloogiliste loodusmälestiste (rändrahnud, paljandid, pinnavormid, allikad jm) kohta andmepank. See teaduslik, ametlikuks kasutamiseks koostatav käsikirjaline ürglooduse raamat valmib maakondade kaupa (1991. a said valmis esimesed osad - Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa kohta, 1995. a jõuti koostamine lõpetada kaheksas maakonnas). Tööd juhib geoloogiadoktor Enn Pirrus (alustasid Herbert Viiding ja Ülo Heinsalu). Kavas on välja anda ka populaarteaduslik ürglooduse raamat. Roheline raamat inimtegevuse tagajärjel ohustatud ja hävivate taimekoosluste loend. Punase raamatu vähekasutatav nimetus. Maastikukaitse Maastik (1) ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. (nt. Vooremaa voored, Ida-Euroopa lauskmaa). Igal maastikul
Täiendavad veemolekulid võivad tungida kihtide vahele paketi sisemuses ja seetõttu suurendada tunduvalt mineraali mahtu. Sellistele savidele on iseloomulik veesisalduse suurenemisel mahu märgatav kasvamine pundumine. Oluliselt erinevad eri mineraalidest koosnevate saueosakeste mõõtmed. Põhilised andmed on toodud tabelis 2.2. Eesti savides on domineerivaks mineraaliks illiit. Vähem esineb kaoliniiti ja montmorilloniiti ainult tühisel hulgal (Pirrus 1966). Põhiliselt montmorilloniiti sisaldavat bentoniitsavi kasutatakse tehnoloogilistel eesmärkidel ka ehituses, näiteks puuraukude rajamisel, kohtvaiade valmistamiseks ja süvaseinte ehitamisel. Bentoniitsavi ja vee segu on kui raske vedelik, mille surve hoiab pinnase varisemast. Montmorilloniidi osad on sedavõrd peened, et ehitusaja vältel nad ei setti. 2.6 Vesi pinnase koostisosana
annaabi.ee 
