ENERGIASÄÄSTUTUND Räägiti elektrienergiast, et tavaline Eesti pere kulutab aastas keskmiselt 3500-5500 kWh elektrienergiat. Väikesed tulukesed ja lamibikesed elektriseadmete küljes mis näitavad kas aparaat on puhkeasendis, väjalälitatud vms. imevad 2-3W voolu tunnis ja et säästupirnid kasutavad 70-80% vähem energiat kui tavalised höögniidiga pirnid ning nende eluiga on 8-15 korda pikem kui seda on tavalistel pirnidel. Jäätmetest räägiti seda, et ühe inimese kohta moodustub aastas ligi 400kg olmejäätmeid, koos tööstusjäätmetega on see arv 9 tonni. XX sajadi algul kaalus 1 kuupmeeter jäätmeid 500kg, täna aga 100kg. Üks paremaid looduslikke kütteallikaid on päike, projekteeritakse tänapäeval majadki nii, et päike paistaks rohkem akendest sisse ja kütaks paremini maja, tuulutada tuleks maja kiiresti ja efektiivselt. Ruum mida köetakse peab olema hästi soojustatud,
elektiväli. 20. sajandi künnisel avastati elektron, aineosake, mis ongi kõigi elekrinähtuste põhjustajaks. Esimene hõõglamp leiutati Warren de la Rue poolt 1820-ndal aastal, aga esimene praktiline hõõglamp tehti Thomas Alva Edisoni poolt. Edison oli ostnud mitmeid lambipirni disaine teistelt leiutajatelt. Mõnedel nendel varajastel pirnidel olid vead nagu väga lühike põlemisaeg, kallis tootmiseks ja suur voolutarve, mis tegi suurel hulgal kasutamise raskeks. Edison võttis varasemate disainide tunnused ja andis käsu teha kaua kestvaid pirne. 1879-ndaks aastaks oli tal valmis täiesti uus pirn suure
Siidrivalmistamiseks sobivad õunad on kas magusad, mõrkjas-magusad, mõrud või hapud, lisaks neile kasutatakse joogi happesuse tõstmiseks ka väikesi rohelisi pirne. Pudelitäie kalvadose valmistamiseks on vaja 1011 liitrit siidrit, milleks kulub omakorda umbes 12 kg õunu. Suhkru lisamine toormahlale on teadagi välistatud, õunte endi suhkrusisaldus võimaldab sellel naturaalselt käärida 4,56% alkoholisisaldusega siidriks. Väikestel golfipalli mõõtu õuntel-pirnidel pole õiget tegu, nägu ega maitset, see-eest sisaldavad need rohkesti tanniine, mis on tarvilikud lõhnanüansside pikaajaliseks säilimiseks. Valdav osa Euroopas ja mujal maailmas saadaolevatest kalvadostest on pärit suurtootmisele spetsialiseerunud destillatsioonikodadest, mille puhul on tavaline, et õunad või siider ostetakse kokku sama piirkonna väikeettevõtjatelt, kes tegelevad paralleelselt nii piimakarjanduse, õunakasvatuse kui siidri destilleerimisega
Valguse intensiivsus ja värv muutus vastavalt piirkonnale, kuhu lambipirn pöördalusel lebades sattus. Katse lõpuks lambipirn lõhkes. (vt Pilt 6) 18 Pilt 6. Mikrolaineahjus lõhkenud lambipirn. Pildilt võib näha, et hõõgniit ning suur osa tugitraatidest on aurustunud. Teiseks katseks asetati ahju 5 erinevat lambipirni. Valguse intensiivsus varieerus samuti, kuid erinevatel pirnidel oli valgus erinevat värvi, mis sõltus pirnide ruumilisest paiknemisest ahjus. Valguse värv sõltub kasutatud gaasi tüübist ja gaaslahenduse temperatuurist (lahendust tekitava välja intensiivsusest ehk kui palju elektrone liigub ajaühikus läbi selle gaaslahenduse kanali). Lambipirni täidetakse harilikult kas argooni või argooni segu, lämmastiku või neooniga, mis annab nähtavat valgust oranzist violetse värvuseni. (Vollmer et al 2004: 504-505)
onfroy jt. Siidrivalmistamiseks sobivad õunad on kas magusad, mõrkjas-magusad, mõrud või hapud, lisaks neile kasutatakse joogi happesuse tõstmiseks ka väikesi rohelisi pirne. Pudelitäie kalvadose valmistamiseks on vaja 1011 liitrit siidrit, milleks kulub omakorda umbes 12 kg õunu. Suhkru lisamine toormahlale on teadagi välistatud, õunte endi suhkrusisaldus võimaldab sellel naturaalselt käärida 4,56% alkoholisisaldusega siidriks. Väikestel golfipalli mõõtu õuntel-pirnidel pole õiget tegu, nägu ega maitset, see-eest sisaldavad need rohkesti tanniine, mis on tarvilikud lõhnanüansside pikaajaliseks säilimiseks. Pariislaste ja paljude teiste arvates ongi veider, kuidas suudab keegi sedavõrd kohutava välimusega vissidest nii jumalikku jooki valmistada. Valdav osa Euroopas ja mujal maailmas saadaolevatest kalvadostest on pärit suurtootmisele spetsialiseerunud destillatsioonikodadest, mille puhul on tavaline, et õunad või siider
annaabi.ee 
