Võrdleva koolikorralduse allikad: (1) Rahvuslikud koolisüsteemid Ülevaade Euroopa haridussüsteemidest: Eurydice http://www.eurydice.org Ülevaade maailma riikide haridussüsteemidest: UNESCO http://www.unesco.org. OECD http://www.oecd.org/els/education (2) Võrdlevad ülevaateuuringud Education at a Glance OECD Indicators. UNESCO World education report (3) Rahvusvahelised õpilaste saavutus-uuringud PISA http://www.pisa.oecd.org TIMSS http://timss.bc.edu PIRLS http://www.iea.nl/pirls2001.html Survey Lang http://www.surveylang.org/ IEA studies (International Association for the Evaluation of Educational Achievement http://www.iea.nl/ ISCED Rahvusvaheline hariduse klassifitseerimise standard (International Standard Classification of Education) ISCED 0 - pre-primary - koolieelne haridus ISCED 1 - primary - algharidus ISCED 2 - lower secondary general/vocational - keskhariduse noorem aste ISCED 3 - upper secondary keskhariduse vanem aste
- Euroopa haridussüsteemid: annab ülevaate nii riikide kui teemade kaupa kodanikukasvatus, IT, haridusstandardid, elukestev õpe jne - Võrdlevad ülevaateuuringud: Education at a Glance (OECD Indicators), World education report (UNESCO) - teatmeteosed: World Education Encyclopedia; Education: The Complete Encyclopedia - rahvusvahelised õpilaste saavutusuuringud: 1) IEA (International Association of the Evaluation of Educational Achievement) viib läbi teste TIMSS, PIRLS jt 2) OECD viib läbi PISA (the Programme for International Student Assessment); 3) Euroopa Komisjoni initsiatiivil toimub võõrkeelte hindamise programm SurveyLang 7. Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus koos näidetega Eesti (või muu riigi) hariduses. - Egalitarism võrdsete võimaluste tagamine haridussüsteemi kaudu; eesmärgiks tagada võimaluste võrdsus ja seeläbi ühtne stardipositsioon; need Euroopa riigid, kes väärtustavad oma
tugevaid ja nõrku külgi rahvusvahelises perspektiivis. Euroopa haridussüsteemist annab ülevaate Eurydice. Ülevaate maailma riikide haridussüsteemist annavad UNESCO ja OECD. Võrdlevad ülevaateuuringud on Education at a Glance OECD Indicators ja UNESCO World education report. Rahvusvahelised õpilaste saavutusuuringud. PISA(15 aastaste teadmised ja teadmiste rakendusoskused); TIMSS( 4's ja 8's klassis, et hinnata loodusianete ja matemaatika oskusi); PIRLS; IEA studies. 7) Tendentsid kaasaegse koolikorralduse arengus egelitarism-võrdsuse tagamine. Võimalused peavad võrdsed olema, siis on ka stardipositsioon ühtne. Riigimonopoli vältimine haridussüsteemis. Haridussüsteemi avatus ja paindlikus.igast koolisüsteemi astmest peab vaba tee olema järgmisesse. Haridus on multikultuuriline ja muutub rahvusvahelisemaks.
Achivment gap on suur probleem. *Alusharidus on tähtis. *Saavutada maailma kõrgeim keskkooli lõpetajate osakaal (sj vähendada väljalangevust). *Toetada riiklike grantidega kõrgkooli õpinguid. *Õpilaste testitulemuse olgu õpetaja töö hindamise aluseks. *Tulemuspalk, karmimad kutsestandardid. *Karmim kontroll grantide kasutamise üle (Race to the Top, 2009 haridusstiimulite pakett). Reformid üldhariduses: Tulemuste mõõtmine (human capital approach)- OECD (Pisa); IEA (TIMSS, PIRLS, .. jt). Välja lanegvuse vähendamine, “kirjaoskamatute” vähendamine, Teacher policy. OECD ja nn comparative turn: 1960ndatel oli OECD sõna hariduses vähetähtis. 1990ndatel OECD üks mõjuvõimsaim IO, kes haridusvalitsemises kaasa räägib. Alates 2002 hariduses eraldi direktoraat 1990ndate comparative turn eristab eelmist, nn marginaalse mõju aega ja nüüdset, nn mõjukat perioodi goverance by comparison (GbyC) and rankings and ratings (R&R) nn vastastikku liikuma panevad
annaabi.ee 
