*** Suurkõrv Plecotus auritus Pikkus: 4,25,1 cm Kaal: 614 g Eluiga: kuni 22 aastat Poegade arv: 12 Klass: imetajad Mammalia Selts: käsitiivalised Chiroptera Sugukond: nahkhiirlased Vespertilionidae Eestis elavad nahkhiired: Tiigilendlane Myotis dasycneme Veelendlane Myotis daubentoni Brandti lendlane, Myotis brandtii Habelendlane Myotis mystacinus Nattereri lendlane Myotis nattereri Suurkõrv Plecotus auritus Pargi- nahkhiir Pipistrellus nathusii Kääbus-nahkhiir Pipistrellus pipistrellus Põhja-nahkhiir Eptesicus nilssonii Suur- nahkhiir Vespertilio murinus Suurvidevlane Nyctalus noctula Suurim Eestis elutsev nahkhiir on suurvidevlane, kelle pikkus on 64-80 mm, kaal 3 0-39,2 g. Väikseim Eesti käsitiivaline on kääbus-nahkhiir, kelle pikkus on keskmiselt 45 mm ja kaal kõigest 3,7-4,8 g. Väikeste loomade eluiga on harilikult suhteliselt lühike. Nahkhiired võivad aga elada paarikümne aasta vanuseks - ehk seetõttu, et nad
K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik Nyctereutes procynoides Kärp Mustela erminea Kääbus - karihiir Sorex minutissimus Kääbus nahkhiir Pipisrellus pipistrellus L Eesti Ladina Laane - karihiir Sorex caecutinus Lagrits Eliomys quercinus Leethiir Clethrionomys glareolus Lendorav Pteromys volans M Eesti Ladina Mets karihiir Sorex araneus Metskits Capredus capredus Metsnugis Martes martes Metssiga Sus scrofa Mink Mustela vison Mutt Talpa europaea
K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus Kodurott Rattus rattus Kuhja - uruhiir Microtus levis Kährik Nyctereutes procynoides Kärp Mustela erminea Kääbus - karihiir Sorex minutissimus Kääbus nahkhiir Pipisrellus pipistrellus L Eesti Ladina Laane - karihiir Sorex caecutinus Lagrits Eliomys quercinus Leethiir Clethrionomys glareolus Lendorav Pteromys volans M Eesti Ladina Mets karihiir Sorex araneus Metskits Capredus capredus Metsnugis Martes martes Metssiga Sus scrofa Mink Mustela vison Mutt Talpa europaea
2003. a katsepüügil on tabatud 1 vähk põhjakalda piirkonnas (Hurt, 2004). Vähile sobivaid alasid on järves palju, arvesse võttes veekogu suurt pindala. Kahepaiksete ja roomajate uuringuid Vagula järve piirkonnas Keskkonnaameti Põlva- Valga- Võru regiooni andmetel pole tehtud. Nahkhiirteliikidest on Vagula järve kaldal registreeritud kolm liiki, kelleks on veelendlane (Myotis daubentonii), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) ja parginahkhiir (Pipistrellus nathusii). (Masing, 2004). Vagula järv on neile liikidele tähtsaks toitumisalaks. Poolveelistest imetajatest on Vagula järv toitumisalaks ja elupaigaks saarmale, mingile, ja koprale. Natura standardandmebaasi järgi (Keskkonnameti Põlva-Valga-Võru regioon) on Vagulas rohkem kui 5 saarmast. (Joonis 3. Vagula järv. Allikas: maa-ameti geoportaal) 5 Võhandu jõgi Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi
Samuti leidub siin karu (Ursus arctos), kivinugist (Martes foina), punahirve (Cervus elaplus), kasetriibikut (Sicista betulina), rändrotti (Rattus norvegicus) jt. Haanja looduspargis on leitud harivesilikku (Triturus cristatus). Praeguseks on Haanja looduspargis teada 6 nahkhiireliigi esinemine: tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentonii), suurkõrv (Plecotus auritus), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) ja suurvidevlane (Nyctalus noctula). Kõik nad kuuluvad II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Raskemini ligipääsetavatel kuplinõlvadel säilinud vanad kuusikud on elupaigaks laanerähnile, kelle esinemissagedus on ülejäänud Eestiga võrreldes kõrgem. Leidub siin alal jäälindu (Alcedo atthis), täpikhuike (Porzana porzana), väikest-konnakotkast (Aquila pomerina) jt. 6. Kas kaitsealal asub administratsioon?
annaabi.ee 
