Na2S2O3 + H2SO4 Na2SO4 + H2O + SO2 + S Selles reaktsioonis tekkiv hägune väävlisade on kergelt jälgitav ning suhteliselt lahjade (~ 1%) lahuste korral on ajavahemik lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni mõni minut. Töö õnnestumise eelduseks on puhtus. Katseklaasid tuleb enne töö algust pesta hoolikalt kraanivee ja harjaga ning loputada 2...3 korda destilleeritud veega. Samuti toimitakse kahe katse vahel ning töö lõpul. Eksida ei tohi pipeteerimisel õige lahus õige pipetiga. Pipeteerimisel automaatpipetiga valida sobiv automaatpipett ja panna pipeti otsa sobiv otsik. Edasi valada pipeteeritavat lahust pudelist välja väikesesse keeduklaasi. Kontrollida automaatpipetil olevat mahtu. Vajadusel reguleerida kruvi, nii et pipeti skaala näit vastab soovitud ruumalale. Vajutada pipeti peal olevale nupule kuni esimese tõrkeni (MITTE lõpuni). Hoida nuppu all ja samaaegselt asetada pipett otsikuga lahusesse, mida soovitakse pipeteerida
Tallinna Tehnikaülikool 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Liina Reimann 134537KATB Invertaas ehk β-D-fruktofuranosiidi fruktohüdrolaas ehk β-fruktofuranosidaas on ensüüm, mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside hulka, mis katalüüsivad O-glükosiidsidemete hüdrolüüsi. Invertaas katalüüsib süsivesikute, mis sisaldavad fruktoosi molekuli jääki furanoosi vormis, hüdrolüüsireaktsiooni, vabastades neist fruktoosi molekule. Invertaas β-D-fruktofuranosiid + H2O → β, D-fruktoos + mono- või oligosahhariid Looduses on kõige levinumaks β-D-fruktofuranosiidiks sahharoos. Sahharoosi hüdrolüüsi produktideks on β-D-fruktoos ja α-D-glükoos. Invertaasi produtseerivad pärmid, hallitusseened, paljud taimed, mesilased. Inimese jaoks on invertaas oluline peensoole limaskesta rakkude poolt toodetav seedeensüüm, sest sel...
V - ensüümi töölahuse üldmaht, ml 103 tegur üleminekuks mikrogrammidele T hüdrolüüsi kestus, s 180 glükoosi molekulmass V - proovi maht taandavate suhkrute määramiseks, ml V - ensüümireaktsiooni viidud invertaasi töölahuse maht, ml L lahjendusmäär A ja A peaksid teineteisest erinema maksimaalselt 20% võrra, kuid minu tulemuste erinevus on suurem. Katseviga võis tekkida invertaasi lahuse valmistamise käigus ning lahuste täpsete koguste pipeteerimisel. Samuti võib põhjus olla tiitrimises - arvatavasti märkasin lahuse roheliseks värvumist liiga hilja, seega olid lahused üle tiitritud.
- 0.279 �� Järeldus Määrasin tasakaalukonstandi lahuses toimuvale reaktsioonile: CH3COOH + C2H5OH Reaktsiooni tulemusi analüüsides sain esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstand andmete alusel arvutuslik esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstant tuli "K0"=3,9 Erinevus võis tekkida seoses reaktsiooni kiirusega. Reageeriv segu pidi seisma vä mina lasin sellel seista nädala. Võimalik, et segu polnud lõpliku tasakaaluolekuni jõ segu komponentide lahusesse pipeteerimisel. le: CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H20 oni tasakaalukonstandiks K'C = 4,752. Termodünaamiliste ukonstant tuli "K0"=3,920. Viga tuli 21,2%. iv segu pidi seisma vähemalt 48 tundi või kuni 2 nädalat, liku tasakaaluolekuni jõudnud. Samuti võis erinevus tekkida
Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Geenitehnoloogia Instituut Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum YTM0012 MOLEKULAARBIOLOOGIA PRAKTIKUM Pipeteerimine Automaatpipetiga pipeteerimise põhitõed Pipeteerimisel on kõige olulisem võtta õige suurusega pipett Pipeteeritav vedelik peab olema homogeenne. Seintelt ja korgi küljest tuleks tilgad ja kondensaat põhja fuugida Enne pipeteeritavasse lahusesse viimist vajuta kolb esimese astmeni alla. Pipeti tühjenemiseks on vaja vajutada kolb teise astmeni. Viskoosse lahuse pipeteerimine Vajalikud materjalid: pesuvahendi kontsentraat, vesi, pipetid koos otsikutega, falcon tuub, aukudega plaadike Töö käik: 1
4,88 Arvutuslik esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstant oli 5,87 Erinevus võis tekkida seoses reaktsiooni kiirusega. Reageeriv segu pidi seisma vähemalt 48 tundi, mina lasin seista nädala, seega reaktsiooni aeg oli väga aeglane. Võimalik, et segu polnud lõpliku tasakaaluolekuni jõudnud ja meie katses mõjutas reaktsiooni ka lisatud HCl, sest lahuste kogused olid väikesed. Samuti võis erinevus tekkida segu komponentide pipeteerimisel ja kuna etüületanaat on väga lenduv, siis võis ka korgi vahelt lekkida osa etüületanaadist välja. Kasutatud kirjandus: 1. Praktikumi tööde juhendid, FK8. Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine, https://moodle.e-ope.ee/course/view.php?id=3714
- pritsimisohu korral kanna kaitseprille * Planeeri eksperiment ette - aseta kõik vajalik laminaari alla või selle vahetusse lähedusse - loo puhas piirkond ja jäätmete piirkond - nii tahketele kui vedeljäätmetele peavad olema kogumiskohad - vaakumpump kogumispudeliga (NB! Torusid tuleb regulaarselt puhastada) * Steriliseerimine * Aseptiline tegevus * Jälgi oma tegevust - steriilses alas kasuta aeglaseid kindlaid liigutusi - ära aseta esemeid õhuvoolu avade ette * Pipeteerimisel - väldi tilgutamist - lase voolata aeglaselt, ära pritsi - kasutatud pipetid desinfitseeri ja ladusta vastavalt nõuetele * Korduvkasutatavad esemed - puhasta desinfektandiga, pühi üle 70% EtOH-ga. 222 Millised on olulisemad infektsioonid, mis ohustavad töötamisel inimorganismi kudede ja kehavedelikega? HIV, hepatiidid(b, c, d), süüfilis. 222 Kui kaua säilib B-hepatiidi viirus toatemperatuuril nakkusohtlikuna?