3 tüüpi (pidades silmas eelkôige taimkatet): 1) Autogeenne - iseeneslik; seni asustamata substraadi asustamine taimede poolt. 2) Allogeenne - väliste tegurite môjul, nt. inimtegevus. 3) Degradatiivne - seotud laguahelaga. Surnud org. aines toimuvad protsessid. Primaarne suktsessioon - kooslus kujuneb seni asustamata alale (kaljud, luited). Sekundaarne suktsessioon - teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri muutusi kk-s. Varase suktsessiooni liigid - pioneerliigid, nt. lepp, r-strateeg. Hilissuktsessiooni liigid - K-strateegid. Tulemusena väheneb valguse kättesaadavus, aga mulle teke intensiivistub. Biomass suureneb lineaarselt, kuid primaarne produktiivsus saavutab pea maksimumi. Koosluste struktuur: 1) Liigline koosseis; 2) Liigiline mitmekesisus; 3) Ruumiline struktuur. 28. Kliimaksi môiste (Clements). Kliimaks - kindlatele kliimatingimustele vastav suktsessiooni lôppfaas. Monokliimaks - taimekooslustel kôigil üks ja sama lôppfaas.
1) Autogeenne iseeneslik; seni asustamata substraadi asustamine taimede poolt. 2) Allogeenne väliste tegurite mõjul, nt. inimtegevus. 3) Degradatiivne seotud laguahelaga. Surnud org. aines toimuvad protsessid. Primaarne suktsessioon kooslus kujuneb seni asustamata alale (kaljud, luited). Sekundaarne suktsessioon teine kooslus tuleb varasema koosluse asemele, toimub tavaliselt peale suuri muutusi kk-s. Varase suktsessiooni liigid pioneerliigid, nt. lepp, r-strateeg. Hilise suktsessiooni liigid K-strateegid. Tulemusena väheneb valguse kättesaadavus, aga mulla teke intensiivistub. Biomass suureneb lineaarselt, kuid primaarne produktiivsus saavutab pea maksimumi. Koosluste struktuur: 1) Liigiline koosseis; 2) Liigiline mitmekesisus; 3) Ruumiline struktuur. 28. Kliimaksi mõiste (Clements). Kliimaks kindlatele kliimatingimustele vastav suktsessiooni lõppfaas. Monokliimaks taimekooslustel kõigil üks ja sama lõppfaas.
Väetamiskatse: kui lisati P väetist, siis koosluses said hakata domineerima liblikõielised, sest nad said hoida N/P suhet kontrolli all. Kui lisati nii N kui ka P väetist, siis muutust koosluse liigilises koosseisus ei olnud. Lupiini katse- rikastavad substraati lämmastikuga ja seal hakkavad kasvama ka vähenõudlikumad taimed. N-fikseerimine soodustab suktsessiooni. Alaska liustike primaarsuktsessiooni uurimine: kui liustik sulab, siis tekib uus vaba pind, kuhu lähevad pioneerliigid. Kui need on N-sidujad liigid, siis suktsessioon toimub kiiremini. Havai laavapõllud- ei ole oma N-sümbioosiga pioneerliike. Sinna viidi neid ja... Tõestus, et suktsessioon saab tekkida ka ilma N-sidujateta. Komplementaarne ressursi kasutus. Mügarbakteri lisamine ei muutnud mitte N- sümbiontide biomassi, vaid suurenes liblikõieliste biomass. N-fikseerimine soodustab suktsessiooni (eriti primaarsuktsessiooni), võime kasvada N vaestel muldadel ja mulla rikastamine N-ga.
vabanemiseks alasti nõgesepuhmasse. Hans Christian Anderseni muinasjutus "Metsluiged" õmbles peategelane oma vendade päästmiseks nõgestest särgid, igaühele ühe. 25 6. Võilill (Taraxacum) Nad kasvavad põhiliselt Euraasia parasvöötmes. Kaks liiki, harilik võilill ja T. erythrospermum, on umbrohuna levinud kogu maailmas, välja arvatud Antarktis ja kõrgmäestikud, kus üldse taimkate puudub. Paljud võililleliigid on pioneerliigid, mis levivad tuulega ja suudavad hõivata uusi maa-alasid. Sel moel on nad levinud kõikjale maailmas. Võilill on meetaim. Võilillemesi on kuldkollane, paks, tugeva lõhna ja terava maitsega. Juba iidsetel aegadel on võililli toiduks tarvitatud. Noortel lehtedel ei ole kibedat maitset ning sellepärast saab neist teha salateid ja suppe, õitest tehakse moosi ja veini. Juuretõmmis tervendab ja tugevdab maksa ning tõstab isu. Kahe võililleliigi, T. koksaghyz ja T
või ühtlast mikrokliimat, vajavad niiskust, rohttaimede ja põõsaste nõrk konkurents; · Vähesed samblaliigid on võimelised kasvama ka niitudel, eriti kui muld on väljakurnatud (happeline) ja paik varjuline (muru, mahajäetud põldude servad). · Samblad ei talu enamasti tugevalt aluselist keskkonda, sulfaatsoolade lahust, otsest tallamist ja suurt kuivust. 30 Sammalde ökoloogiline tähtsus · Pioneerliigid - substraadi ettevalmistaja kõrgemate taimede jaoks; · Turba ja kõdu moodustaja, süsiniku siduja; · Mikrokliima ja veereziimi ühtlustaja; · Toit ja elukeskkond teistele liikidele. SOONTAIMED Soontaimede nimetus tuleneb juhtkudede ehk soonte olemasolust neil taimedel. Tänapäevastest taimerühmadest kuuluvad siia koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed (paljasseemnetaimed+katteseemnetaimed).
kimpjates, pöörisjates või kobarjates õisikutes. Viljaks 1-3 seemnega mari. Marjad enamusel liikidel nõrgalt mürgised, harilikul kukerpuul mitte. Seemned varustatud tugeva kestaga, piklikud. Puit vastupidav, tihe, raske (erikaaluga kuni 0,9 gr/cm³), dekoratiivse tekstuuriga, lülipuit pruunikas, maltspuit kollakas. Koorest ja juurtest saadakse kollast värvi, eriti juurte koor on mürgine. Tähtsad haljastustaimed, olles looduslikult nn ,,pioneerliigid" taluvad kehvasid kasvutingimusi, niiskusepuudust, kui ka suurepäraselt kärpimist. Noorendus- ja kujunduslõikus vajalikud. Igihaljastel liikidel lõigatakse põõsaid tagasi kohe pärast õitsemist, suvehaljastel hilissuvel või varasügisel. Suvehaljaid liike tuleks kasvatada avapäikeses, igihaljaid poolvarjus. Taluvad puude juurekonkurentsi, samuti üsna hästi põuda. Siiski ei talu nad pikaaegseid üleujutusi ja seisvat vett.
annaabi.ee 
