Pauliine punnid Paksu paju pisikeses praos porises purpurpunane põrnikaplika Pauliine: ,,Põud paneb punnid palele." Pauliine palus pagarit: ,,Pai pagar, palun prae punnide paranduseks pannkooke." Pagar praadiski. Põrnikas pani pagari praetud pisut pruunid pannkoogid punnidest punavale palele. Peale poolt päeva pagarilt palutud pruunide pannkookidega punnilise pale patsutamist pistis Pauliine pannkoogid pintslisse. Pärast pannkoogipraadi peeglist päris paistes punnilist palet piiludes puhkes põrnikaplika pillima. Pagari praetud pooleldi pruuniks põlenud pannkoogid polnud punne palelt pühkinud. Pettunud Pauliine põrutas paukuval põrinal pagaripoodi pagariga pragama. Punnis põskedega pagar patsutas pahase põrnikaplikakese pead, paludes Pauliinel proovida pruuni punnipeitmine puudrit. Pauliine panigi paistes punnilisele palele palju pruuni puudrit. Peagi polnud pisikesi punaseid punne paista
emane. Paaritusmängud võivad kesta mitu päeva. Peale marja kudemist ja viljastamist kaetakse see hoolikalt liiva ja kruusa kihiga ajakiri.kalastaja.ee Jõesilm toiduna Ehkki piltide järgi võiks eeldada, et oma toitumis- ja eluviisist tulenevalt ei ole jõesilm toidulaual kuigivõrd hinnatud, on kulinaarsetelt omadustelt tegemist väga maitsva kalaga. Pärast kuumadel sütel röstimist võib jõesilmu kohe pintslisse pista, ent mina soovitan ta seejärel veel marineerida aga nii ühel, teisel kui ka kolmandal viisil valmistatuna on tegemist tõsise delikatessiga. Jõesilm on Eestis tuntud kalaparasiit, kellel on aga vägagi söödav ja maitsev liha. www.zbi.ee ajakiri.kalastaja.ee Saagi püüdmine:
nina peale viskama – nina alla hõõruma – etteheiteid tegema nina võõrastesse asjadesse toppima – end millessegi segama okas hinges – solvunud oma nina kõrvetama – oma pead silmusesse pistma – hädaohtu sattuma on lahtise peaga – nupp nokib – tark, arukas pead liiva alla peitma – probleeme vältima pead murdma – vaeva nägema pead silmusesse pistma – teadlikult hädaohtu sattuma pildus sõnu tuule – lasi keelel käia – lobisema pintslisse keerama – ära sööma punase niidina jooksma – peamine idee puru silma ajama – ninapidi vedama – petma, valetama pähe andma – peapesu tegema – ära tegema, riidlema pähe võtma – sihti seadma / eesmärk püksirihma pingutama – kokku võtma registreid lahti lööma – karjuma, väga kõvasti rääkima sai kinga – sai sule sappa – vallandati sepik seljas – küürus käima silma kinni laskma – pikutama silmad lähevad lahti – silmadelt langevad soomused – mõistma
16.Nagu hane selga vesi. 17.Nagu kass ja koer. 18.Nagu kass ümber palava pudru. 19.Nagu kana takus 20.Nagu kits kahe heinakuhja vahel. 7 21.Nagu kivi kaelas. 22.Nagu orav rattas 23.Nagu silgud pütis. 24.Nagu sukk ja saabas.. 25.Nagu öö ja päev. 26.Nii pime, et ei näe sõrmegi suhu pista. 27.Nokk kinni, saba lahti. 28.On pigis. 29.Otsi nõela heinakuhjast. 30.Otsi tuult väljal. 31.Pipart sulle keele peale. 32.Pista pintslisse. 33.Pista hõlmad vöö vahele.. 34.Sadas nagu oavarrest. 35.Sai triibulised püksid. 36.See on kukepea. 37.Segi nagu puder ja kapsad. 38.Säh, sulle kooki moosiga. 39.Torkas silma. 40.Tuli takus. 41.Töökas nagu sipelgas. 8 42.Usin nagu mesilane. 43.Vaatas nagu vasikas uut väravat. 44.Vedas ninapidi. 45.Vedas seanahka. 46.Vesi sinu veskile 47.Vesi ahjus. 48.Vihma käest räästa alla. 49.Viskas püssi põõsasse. 50.Võttis jalad selga
Mehed olid positiivselt häälestatud. Nad nägid koopasuus tara, aga see oli avatud; samuti olid seal latrid(?) lammastele ja kitsedele; seal oli palju juustu ja piima. Hakkasid sööma ja tundsid end hästi. Siis tuli koopa peremees(kükloop). Kükloop päris meestelt, kes nad on. Ody rääkis kükloobile, et nad on Trooja sõdalased ja et nad on Zeusi kaitse all. Kükloop haaras mõlemasse kämblasse ühe mehe, lõi neil ajud vastu põrandat välja ja pistis nad pintslisse. Siis jäi kükloop, kõht täis, magama(enne seda oli ta koopasuu ette tõstnud kaljurahnu, mida Ody. mehed eest tõsta ei suutnud). Mehed tundsid suurt hirmu. Hommikul kordus samasugune kükloobi einestamine. Seejärel läks kükloop koos lammastega koopast välja ja pani kaljurahnu taas koopasuule ette. Odysseus mõtles välja kavaluse: Koopa põrandal vedeles palk(oleks sobinud laeva mastiks). Mehed teevad palgi otsa teravaks, kuumutavad seda lõkkes
Need aitasid inimestel üldse ära elada, pidevalt käidi imesalvide abil vargil või tehti endale kratte, kes tegid peremehe sõnade järgi tööd. Kõik haigused või surmad olid just kui inimese kujuga, kes käisid ja kimbutasid inimesi. „Meel oli rõõmus ja Imbi ümises isegi vaikselt laulda, ehkki teadis, et metsas on igasuguse hääle tegemine ohtlik – kollid, külmkingad ja hundid võisid kohale ilmuda ning su pintslisse pista, rääkimata igasugustest tõvedest, kes ainult seda ootasidki, et inimene suu lahti teeks. Siis on ju hea sealt august konnana sisse karata ning asuda inimeselast vaevama ja piinama, kuni temast luu ja nahk järel.“ (lk.83). „“Kunagi ei tohi ühelegi hüüdmisele vastata, sest niimoodi need tõved ju inimesi oma võrku püüavad! Kõnnivad ringi ja katsuvad kellegi kergemeelsust ära kasutada,
VARVARA: Kas Ljubov on valmis? TATJANA: Tuleb kohe. Ta tõld ootab! VARVARA: Mis sa selle soojenduspanniga teed? Sul läheb käepide põlema. TATJANA: Ei lähe. Panni on ilmtingimata vaja. Mida Mihhail teeb? VARVARA: Seletab midagi isale. TATJANA: Oi, ei! (Tatjana lahkub lõkke suunas. Pärisorjast teenijatüdruk, toosama, kes kitsel nööbid lasi pintslisse pista, tuleb majast kokkurullitud vaibaga. 39 Varvara lajatab tüdrukule hooletult vastu kõrvu, kui too tast möödub.) VARVARA: Pitsidega laudlina laudlina! mitte voodikate minu voodi pealt! (Varvara läheb majja. Tüdruk järgneb Tatjanale. Aleksander ja Mihhail tulevad tagaaiast, mitte lõkketule poolt, käes liiliad ja valged lilled, mis nad korjanud on
annaabi.ee 
