Kõrsi saab kasutada ka nii et kui meisterdada lilli näiteks emadepäevaks , siis sobivad kõrred lille varteks, kuhu külge saab kleepida ka lehe . Kõrtest saab meisterdada erinevaid putukaid , vaja läheb vaid värvilist paberit, liimi , kääre Tüdrukud saavad kõrtest teha endale kaelakee, Kõrtest saab ka joonistada, panna paberile värvi ja siis kõrrega see laiali puhuda , tulevad erinevad kujundid, loomad, laigud. Kõrsi saab kasutada ka pintslina, templina? Lapsed saavad meisterdustes küll oma fantaasia lendu lasta, nad võivad neid kaunistada, teha lahedaid pilte ja siis neid ka kõrrele kleepida Saab ka õppida kudumist Igasuguseid ideid leiab pinterestist, krokotakist ja googlest.
20) Pinus peuce makedoonia mänd *Võrse paljas, sügisel rohkekas, tavlel pruunikas. *Okkad 5 kaupa kimbus, 3 tahulised, okkakimpude all pikad pruunid soomused, saagja servaga. *Käbi SUUR, rohekas-kollane, pruun(maas seisnud), suure lennutiivaga suured seemned. 21) Pinus strobus valge mänd [haruldane] *Võrse hallikate madalate karvadega, hallikas-pruun, peenike. *Okkad 5 kaupa kimbus, 3 tahulised, pikad, kinnituvad võrsetele pintslina. *Pung munajas, vaigune. *Käbi kõverdunud, kaetud valge vaiguga, rippuvad, seemnesoomused nahkjad, apofüüs lame, väikese rombja tipuga. Kitsad seemnesoomused 22) Pinus cembra subsp. Sibirica siberi seedermänd *Võrse karvane(tihedad punakas-pruunid karvad), jäme. *Okkad 5 kaupa kimbus, 3 tahulised, jämedad, okka servas hambad (kare), kinnituvad võrsele tihedalt. *Käbi(5-10) tömpmunajas. Seemnesoomused paksud, tihedalt ligihoiduvad, kaetud ruskete karva.
õlgkollane: P.jezoensis P.omorika Okkad: Okkad: * tömpjad, poolviltu üles, hõõrumisel lõhn: * peened, lühikesed * võrse kollakashall; võra ülaosas P. glauca (pikkus 0,5...1,5 cm): P. mariana õhulõhesid ka okka pealküljel: * radiaalsed, valusalt torkivad: * pintslina ette, valusalt torkivad; P. sitchensis P.pungens pikkus 1,5... 2,5 cm: P. engelmannii MÄNNILIIKIDE MÄÄRAMINE OKASTE JÄRGI Okkad 2-kaupa 5-kaupa, okka ristlõige
Haljastuses kasutatakse keerdmändi juhuslikult ja harva, on dekoratiivne tänu tumedale tüvekoorele ning annab tänu kiirele kasvule nooruses kiiremini haljastusefekti kui harilik mänd. Pinus peuce Griseb. makedoonia mänd ehk rumeelia mänd Kuulub alamperekonda Haploxylon ja sektsiooni Strobus. Võrsed on sügistalvel pruunikasrohelised, hiljem hallpruunid, karvadeta (paljad), okkakimpude all pikad pruunid soomused. Okkad 7...10 cm pikad, asuvad pintslina tihedalt, kolmetahulised, õhulõheridadest hallrohelised, saagja servaga, püsivad võrsel 3 aastat. Okaste läbimõõt 0,5...1,0 mm. Käbid 8...15 (20) cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, avanenult 5...7 cm, sageli kõverdunud, rootsulised, rohekaskollased kuni kollakaspruunid (asend võrsel horisontaalne või rippuv). Seemned oranzpruunid, koos tiivaga kuni 2(2,5) cm pikad. H=20...25 (30)m. Kasvab exJugoslaavias (Tsernogoorias, Makedoonias), Bulgaarias, Ida-
Albaanias, Põhja-Kreekas 750-2200 m kõrgusel mägedes. Noorelt aeglasekasvuline ja mäestikupuuna väga valgusnõudlik, seetõttu tuleks teda kultiveerida üksikpuudena või väiksemate gruppidena. Talub meie kliimat normaalselt ning on külmakindel, viljub regulaarselt. Koorepõletiku suhtes immuunne. Väga dekoratiivne. Suuremaid puid on kasvamas Viljandimaal Olustvere pargis, Valgamaal Taagepera pargis, Järvseljal, Tallinna BA- s jm. Kõrgus 20...25 m. · Okkad 7...10 cm pikad, asuvad pintslina tihedalt (5-kaupa), kolmetahulised, õhulõheridadest hallrohelised, saagja servaga, püsivad võrsel 3 aastat. Okaste läbimõõt 0,5...1,0 mm. · Käbid 8...15 (20) cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, avanenult 5...7 cm, sageli kõverdunud, rootsulised, rohekaskollased kuni kollakaspruunid (asend võrsel horisontaalne või rippuv). · Võrsed on sügistalvel pruunikasrohelised, hiljem hallpruunid, karvadeta (paljad),