1941-1943 oli Tartu Kunstibüroo juhataja 1945-1949 oli Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud Looming Oli kunstnik, kes on loonud hulga meie omaaegsete kultuuritegelaste karakterportreesid On viljelenud ka maastikumaali, natüürmorti ja monotüüpiat On maalinud emotsionaalseid ja hoogsaid maastiku- ja linnavaateid Oskab oma modelle karakteriseerida mitte ainult hästi valitud zesti, vaid ka ilmekate detailide abil Raua pintslikiri on enamasti hoogne ning kohati efektseid poognaid viskav Tema käekiri laseb aimata kiiret maalijat, kes nii natüürmordis, maastikus kui ka portreteeritavates püüab tabada iseloomulikku ja karakteerset 40-ndatel domineeris tema töödes tihti sinakas koloriit "Aias" Valminud 1938 Õli, lõuend 116 x 89 cm Raua kuulsaim teos Kujutab oma abikaasat Liis Rauda Teos on ühteaegu meeleolukas suveidüll ja portree
pole selgelt näha, varjud) 29 Nisupõld varestega (ebaselged kontuurid, külmemad toonid, pildi üldmõju on kurb, selgelt tajutavaid varje pole, väikesed värvipinnad, pintsli lööke on näha) Van Goghi kunsti hakati kõrgelt hindama alles pärast kunstniku surma. Eluajal õnnestus tal ära müüa üksainus töö. Vaadeldud ajalõik Vincent van Goghi elust on 5 aastat. Kunstnik oli vaadeldud perioodi alguses 32 aastane. Selle aja jooksul muutus tema pintslikiri impressionistlikumaks, valguse ja varju käsitlus muutus märgatumaks ning teoste meeleolu süngemaks. Koloriit on ühtlane. Objektide kontuurid- natüürmortidel selgemad, looduspiltidel ebaselged. Kunstnik annab kujutatavat edasi ruumilisena. Suuremad värvipinnad ei ole kaetud ühtlase värvipinnaga vaid pintlitõmmetega. Teoste meeleolu on enamasti sünge ja tõsine. Paul Gauguin (1843- 1903) Kunstniku looming muutus värvilisemaks, selgelt väljatoodud varjud, täpsed kontuurid.
POSTIMPRESSIONISM Cezanne ja Lautrec Kui vana oli kunstnik vaadeldud perioodi alguses? 27-aastane Kuidas muutus selle aja jooksul tema teoste koloriit, valguse ja varju käsitlus, pintslikiri ning teoste meeleolu? Hakkab mängima erinevate toonidega, sobitab neid. Hakkab sarnanema Van Goghile. Milline on viimaste teoste koloriit? ,,Lilled sinises vaasis" on värviline. Palju kasutatud erinevaid erksaid värve, eriti kollast. ,,Ambroise Vollard´i portree" on tuhmide värvidega. Erinevad toonid on omavahel kokku sobitatud. Iseloomustage objektide kontuure? ,,Kunstniku õe ja ema portree" kontuurid selgelt eristatavad. Hilisemates töödes,
poeesiasse". Lühidalt eluloost Sündis 28. novembril 1915 Tallinnas 1939 esimene avalik esine- mine 1943 Eesti Kunstnike Liidu asutajaliige 1963 Firenze Kunstiakadeemia auliige, NSVL-i rahvakunstnik 1975 NSVL Kunstide Akadeemia akadeemik Suri 30.aprillil 2011 Looming Evald Okase loomingus vahelduvad urbanistlikud stseenid kompositsioonidega teatri- ja muusikavaldkonnast. Kogu Evald Okase loomingut iseloomustab tugev joonistuslik alge, maale graafiline pintslikiri, täpne kompositsioon ja spontaanne värvikäsitlus. Kasvas välja eelkõige kaasaegsest linnakultuurist, reisielamustel kogetud impulssidest ja võimest sünteesida oma kaasaegse maailmakunsti avaldusi sõjajärgsetel aastakümnetel Nõukogude Eestis kehtinud kaanonites. Nii maalikunstniku kui graafikuna avaldab ta end virtuoosse joonistajana. Suure modernismiklassikuga ei seo teda mitte ainult üle inimvõimete ulatuv teoste hulk, vaid ka hingesugulus, mis väljendub eelkõige graafikas.
1900-1905 23 Saine-Victoire mägi 1904-1906 24Neoimpressionism. Tehnika nimetus, millised olid maalid? Millised olid uued teemad? ehk uusimpressionism, ka puäntilism (pr. k ,,point" punkt) Eelkäijateks impressionistid. Värvide valikul otsisid abi teaduselt! (uurisid teaduslikult seda, kuidas inimese silm näeb värve, vastavalt sellel lõid oma teoseid). 25 Värvid asetati lõuendile puhtana, kindlas suuruses punktikestena (mosaiigitaoline pintslikiri). Üksteise kõrvale asetatud puhaste värvide täpid pidid teatud kaugusel vaataja silmas optiliselt ühinema, moodustuma uue värvi mulje. nt : pun + sin =lilla 26 Lähtusid spektri analüüsil põhinevast värvusõpetusest. (värvide lahutamine spektrivärvideks. Nim. ka divisionism e pr. k. ,,diviser" lahutama, jagama) Esinadajad: Georges SEURAT (1859 1891) 27 Pühapäeva pärastlõuna Grande Jatte`i saarel 1884-86
peale langev valgusvihk, mis muudab tema kleidi tooni kollasemaks, päikselisemaks just kui oleks ta lootuskiir, samuti langeb valgust ka esipinnal olevale surnukehale, nagu lahkuks tol hetkel sellest kehast hing. Pildi taustast lausa pahvatab maalilisust, ekspressiivsust, mässu, võitluse tahet, püssirohu hõngu, mida väga hea haistmismeelega ja keskendumus võimega vaataja võib isegi pildi ees seistes haista. Kunstniku pintslikiri on hoogne, jõuline, kohati 12 lohakas, mis toob pilti sisse elamuslikkust. Figuurid on loomulikes liikuvates poosides, surnud on surnud, elavad on elavad. Elavad lahvatavad kirest võidelda. Kunstnik on muutnud reaalse ja sümboolse ühtseks kunstiliseks tervikuks. Pildi keskel oleva Vabaduse teeb veel
annaabi.ee 
