päikese kätte. Temperatuur juurdumise ajal ei tohiks olla väga kõrge ega ka liiga madal (mitte alla +18º C). Vahemik +20º...+25º C on täiesti piisav. Soojas mullas juurduvad pistikud kiiremini kui jahedas mullas. Olenevalt taime seisukorrast ja kasvukoha tingimustest võtab juurdumine aega kuni 21 päeva. Kindel märk juurdumisest on uued arenevad lehekesed taimel. Kui taimed on korralikult juurdunud, neid pintseeritakse, et soodustada harunemist ning taimele anda põõsasjas kuju. Korralikult juurdunud taime võib ümber istutada juba veidi suuremasse potti ja toitainerikkamasse mulda. Kannike Säntpoolia Säntpoolia Säntpoolia (Saintpaulia) ehk aafrika kannike on üks vähestest toataimedest, mis õitseb mitu korda aastas isegi siis, kui valgust on vähe või see on kunstlik (luminofoorlambid). Liiga valgusküllases kasvukohas võivad säntpoolia lehed kahvatuda või kollakasroheliseks minna.
4-6 cm läbimõõduga lehterjaid õisi. [12] Õitsvaid taimi võib suvel osta aianditest, neid on väga kerge paljundada nii seemnete kui pistikutega. Seemned külvatakse märtsis-aprillis, külvist õitsvate taimedeni kulub ainult 2 kuud. Seemned idanevad valguse käes 12°C juures 7 -14 päeva. Piisavalt suured taimed pikeeritakse ja neid pintseeritakse ettekasvatuse ajal vähemalt korra. Et taimed välja ei veniks, tuleb neid kasvatada võimalikult jahedas (8°C) ja valges. Pinnas hoida ühtlaselt niiske, ei talu läbikuivamist. Karastatud taimed võib õue istutada mais- juunis, sobiv taimevahe rühmas on 20 cm. Pistikud juurduvad kergesti nii veeklaasis kui liiva-turbasegus
aga mitte hiljem kui juuli I dekaad. Augusti I ja II dekaadil anda sügisväetist ilma N- ta. 27.04.2016 Marje Kask 36 Külvide hooldamine 3 Seemikute pikeerimine · 1- 4 pärislehe faasis, et saada harunenud juurestikuga istikuid ja külve harvendada. · Enne pikeerimist tuleb taimed korralikult kasta. Soovitav on teha pikeerimist pilves ilmaga või varahommikul. · Pikeerimisel pintseeritakse juured ¼ ulatuses tagasi ja taim asetatakse istutusauku veidi sügavamale kui külvipeenras. · Seejärel vajutatakse muld korralikult kinni. · Taimed pikeeritakse peenardele 10 15 cm vahedega, reavaheks võetakse 20 25 cm. · Pärast kastetakse taimi korralikult, ning hiljem tuleb jälgida kastmisvajadust hoolega. · https://www.youtube.com/watch?v=7Y9HfF05jFk 27.04.2016 Marje Kask 37 Seemikute istutamine puukooli
(Mägi, Niiberg 1999) Võra kujundamine ja lõikus Oma uurimuses väidab Jaama (1971), et ploomipuud on tavaliselt lühikese elueaga ja väiksema võraga, seega tuleb suurema saagi saamiseks kujundada neile rohkete okstega, s.t tihedam võra. Vältida tuleb kauakestvaid tugevaid lõikusi, sest see vähendab puude saagikust. Samuti toob Jaama (1971) välja, et ploomipuu võra hakatakse kujundama juba varakult. Esimesel kasvuaastal puukoolis pintseeritakse või ainult vigastatakse 25...30 cm kõrguste ploomistikute tippe nii saadakse tugevate okstega üheaastased istikud. Et aga esimesed kõrvaloksad võraharul tekiksid tüvepikendusele võimalikult lähemal, tuleb pikaoksalistel sortidel pikemaid võraharusid esimest korda pärast istutamist tugevasti kärpida (1/2...2/3 võrra nende pikkusest). Esimesed kõrvaloksad tekivad siis hästi madalal ja neid on võimalik talvel lume kuhjamisega pakase eest kaitsta. Nii
2011). Tugevasti peab kärpima vaid ploomipuu liiga jõulisi aastakasve ning ära lõikama risti kasvavad oksad. Ploomipuu kasvatab tavaliselt kaks paralleelset kasvu, kehvem neist tuleks välja lõigata (Pihtjõe 2011). Järelejäänud võrseid võiks harunemise ergutamiseks pintseerida. Pintseerimine tähendab jõudsalt kasvava rohtse võrse ladvaosa äranäpistamist, mille tulemusena võrse hakkab pikkusesse kasvamise asemel harunema. Noori võrseid pintseeritakse suve algul juunikuus, kui need on kasvanud umbes 25 30 cm pikkuseks. Liiga lühikesi võrseid ei pintseerita (Krista puukool 2010). 2.6. Sorbus aucuparia Harilik pihlakas 2.6.1. Kirjeldus Roosiõieliste (Rosaceae) sugukonnas olev Harilik pihlakas (S. aucuparia) kuulub (Sorbus) Pihlakaliste perekonda olles üks 85-st sinna kuuluvast heitlehelisest puu ja põõsa liigist. Harilik pihlakas on laialt levinud põhjapoolkeral Väike-Aasias, Euroopas, ka Eestis
annaabi.ee 
