niiskuse ümberpaiknemine, muldkeha sulamine ja sellega seotud niiskuse suurenemine kevadel, muldkeha suvine kuivamine(tahenemine) ·Liiga palju vett on poorides. ·Paigaldada veetõkkekiht või filterkiht. Mehaaniline stabiliseerimine, lubistabiliseerimine, tsementstabiliseerimine, bituumenstabiliseerimine. ·Väikese külmakerkeohtlikkusega pinnaste kasutamine; kindlustada katendi piisav kaugus pinnase- või pinnavetest; külmakaitsekihtide või soojusisolatsioonikihtide ehitamine; pinnasevete taseme alandamine; veeisolatsioonikihi ehitamine. ·Antakse muldkehale ja kattele vajalik põikkalle ning planeeritakse ja kindlustatakse peenrad. Vee juhtimiseks pikiprofiilis nähakse ette külgkraavid, süvendite puhul ka mäekraavid. ·Liigse vee kogumine ja ärajuhtimine, kinnine ja lahtine drenaaz. Vesi siseneb torudesse neis olevatest piludest või liitekohtadest
piiri poole +4-+6C kuni miisnuskraadideni. Vee külmumis mõjul: 1 vee paisumine poorides 2 täiendava vee juurde vool külmumis piirkonda ja jää läätsede teke. Teedeehituse seisukohalt oluline 22) külma ohtlike pinnaste parendamiseks kasutatakse 1 mehaanilist stabiliseerimist 2 termilist stabiliseerimist 3 keemilist stabiliseerimist 23) külmakindlust parandavad 1 väikeste külmakerke ohtlikusega pinnaste kasutamine 2 kindlustamata katendi piisav kargus pinnase või pinnavetest 3 külmakaitse kihtide või soojus isolatsioon kihtide ehitamine 4 pinnase vete alandamine 5 vee isolatsioon kihi ehitamine 24)pinnasevee ära juhtimiseks antakse muldkehale ja kattele vajalik põikkalle ning planeeritakse ja kindlustatakse peenrad - vee juhtimiseks piki profiilis kasutatakse külgkraave. - põikkalle peaks olema minimaalne, võimalik mille puhul on veel tagatud vee ära juhtimine(1,5-4%), peenardel antakse suurem põikkalle kui kattele (1,2-2% suurem)
a. Väga õhukesed (K') Kõige põuakartlikumad ja vähem viljakamad rähkmullad b. Õhukesed (K'') c. Keskmise sügavusega (K''') d. Sügavad (K'''') 3) Gleistunud karbonaatsed mullad: a. Gleistunud paepealsed mullad (Khg) Sageli välised morfoloogilised tunnused ei ilmnegi b. Gleistunud rähksed mullad (Kg) Liigniiskus on põhjustatud pealevalguvatest pinnavetest või põhjaveest pinnale tõusvatest kapillaarvöödetest. II Leostunud muldade tüüp (K0) Eesti viljakaimad mullad, mis on kujunenud välja karbonaatsel lähtekivimil. Kihisemine on neis muldades sügavamal kui 30 cm, kuid kindlasti mullaprofiilis esineb. Need on välja kujunenud kas siis savistumise, lessiveerumise või siis nendega kaasneva gleistumise tulemusena. Jagunevad: 1) Leostunud mullad (K0) On kujunenud välja savistumise tulemusena
a. Väga õhukesed (K') Kõige põuakartlikumad ja vähem viljakamad rähkmullad b. Õhukesed (K'') c. Keskmise sügavusega (K''') d. Sügavad (K'''') 3) Gleistunud karbonaatsed mullad: a. Gleistunud paepealsed mullad (Khg) Sageli välised morfoloogilised tunnused ei ilmnegi b. Gleistunud rähksed mullad (Kg) Liigniiskus on põhjustatud pealevalguvatest pinnavetest või põhjaveest pinnale tõusvatest kapillaarvöödetest. II Leostunud muldade tüüp (K0) Eesti viljakaimad mullad, mis on kujunenud välja karbonaatsel lähtekivimil. Kihisemine on neis muldades sügavamal kui 30 cm, kuid kindlasti mullaprofiilis esineb. Need on välja kujunenud kas siis savistumise, lessiveerumise või siis nendega kaasneva gleistumise tulemusena. Jagunevad: 1) Leostunud mullad (K0) On kujunenud välja savistumise tulemusena
on väike okeaaniline veeringe. Ülejäänu kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademeina maha langevast veest moodustab osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette , osa aurub, olulise osa kasutab taimestik. Äravooluna maailmamerre naasev vesi suleb suure globaalse veeringe. Evapotranspiratsioon-taimkattega maapinna üldaurumine. Veeringe koosneb kolmest põhilisest osast: · Pinnavool-vesi saab osaks pinnavetest · Aurumine, transpiratsioon-vesi imendub mulda, kus teda hoitakse kapillaarjõudude poolt kinni, seejärel satub aga mulla pinnalt aurudes atmosfääri tagasi, või siis imetakse vesi taimede poolt ning seejrel aurub taimede pinnalt · Põhjaveed- vesi satub maa alla vett kandvale kihile, kus ta edasi liigub ning toidab allikaid ja lätteid ning satub niiviisi uuesti maa peale. Vesi satub atmosf
Aga meie loengu tähenduses oli see- vee-elanike elupaigad ja eluavaldused. Hüdrosfäär-veekogud. See on vee-elanike e. hüdrobiontide asulaks. Maa pindala on 510 miljonit km2, sellest 362 miljonit km2 ehk 71% on veega kaetud ja kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide levik Maal) g)limnoloogia, okeanoloogia, potamoloogia- erinevad veekogud (järveteadus, ookean,jõgi)
Ülejäänu kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademeina maha langevast veest moodustab osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi suleb suure (globaalse) veeringe. Evapotranspiratsioon taimkattega maapinna üldaurumine. Veeringe koosneb kolmest põhilisest osast: 1. pinnavool vesi saab osaks pinnavetest; 2. aurumine, transpiratsioon vesi imendub mulda, kus teda hoitakse kapillaarjõudude poolt kinni, seejärel satub aga mulla pinnalt aurudes atmosfääri tagasi, või siis imetakse vesi taimede poolt ning seejärel aurub taimede pinnalt; 3. põhjaveed vesi satub maa alla vett kandvale kihile, kus ta edasi liigub ning toidab allikaid ja lätteid ning satub niiviisi uuesti maa peale.
annaabi.ee 
