Joogivee koostis keemilisest koostisest lähtuvalt: Anorgaanilistele ainetele (14 nimetust), sh. Hg, tsüaniidid, plii, nitraadid Orgaanilistele ainetele (8 nimetust), sh. Pestitsiidid, polükloreeritud bifenüülid, fenoolsed ühendid, klorofenoolid, kloroform 3) Indikaatornäitajad Organoeptilisi omadusi mõjutavad ja üldist reostust iseloomustavad kvaliteedinäitajad Joogivesi saadakse: 1) Allikatest 2) Pinnaveena 3) Põhjaveena 4) Riimvee magestamisel (kuivades piirkondades) Vee puhastamine 1) Heljuvate osade eemaldamine 2) Humiinhapete (värvivad vee kollasest kuni pruunini) eemaldamine 3) Liigse raua eemaldamine 4) Kloorimine/Osoneerimine 5) Kloorimine · pH 6-8 juures kloorgass lastakse vette ->moodustuvad HClO ja ClO- (koos lahustumatu Cl2-ga väljendatakse kui vaba kloor) · Superkloreerimine (väga resistentsete mikroorganismide tapmiseks) -> kloori liig
); 2) veevarude intensiivse tarbimisega ja ammutamisega Kesk-Uuralis ja suurte linnade läheduses ja 3) põhjavee tehnogeenilise reostamisega; eriti suurte linnade (Sõstra). Magevesi Vee aurustumisel tekkinud pilved, aga samuti kaste ja vihm koosnevad ainult veest ja pealegi väga puhtast veest. (Tõsi küll, selles leidub tolmu ja muid hõljuvaid osakesi, kuid üldkokkuvõttes on tegemist siiski üsna puhta veega) Erinevalt soolasest mereveest on vihmana maale sadanud ning pinnaveena soodesse, järvedesse ja jõgedesse kogunenud vesi mage (Sõstra). Maismaal leiduv magevesi voolab pidevalt merre tagasi, kuid tänu vihmadele jääb tema kogus maismaal ühesuguseks - 450 000 000 000 000 tonni, mis teeb iga maakera elaniku kohta 110 000 tonni (Sõstra). Maakera mastaabis pole seda palju - ainult 1/2800 maailmamere veest. Maa mageveevarud on inimkonnale hindamatu tähtsusega. Elu sai alguse meres ja veel praegugi elutseb seal ligi 80 % Maa elusorganismidest, kes on
kondensatsioonil, veeaur (nt. kõrbetes) Kivimite veeläbilaskvus: vett läbilaskvad - liiv, kruus, lõhelised kivimid vett poolläbilaskvad - löss, saviliiv 4 vett mitteläbilaskvad e. vett kandvad - savid, massiivsed kivimid Vastavalt sellele võib vesi olla: ülaveena aeratsioonivöös pinnaveena seotult esimese vettkandva kihiga kihtidevahelise veena kahe vettkandva kihi vahel arteesiaveena (survelise veena) Mineraalvesi – põhjavee üks liik s.o.looduslikk vesi, mis mõjub inmorganismile soodsalt.Eristatakse ravi-lauavett ja ravivett. Vesi peab olema bakterioloogiliselt puhas. Mineraalveed võivad olla: külmad (20 0), soojad (20-370), kuumad (37- 420), väga kuumad (< 420). Nad võivad olla: süsihappegaasirikkad, väävelvesinikurikkad või radioaktiivsed
Oluliseks välisjõudude tegevuse võimendajaks on kliima. Nivaalne kliima iseloomustab suurtel geograafilistel laiustel esinevaid alasid. Suurtes kogustes tahked sademed. Reljeefi kujundavad lumelaviinid ja liustikud. Esineb külmarabenemine ja igikelts. Polaarne kliima lähispolaarsed alad. Soodsad tingimused igikeltsa tekkeks ja säilimiseks. Spetsiifiline looduslik protsess solifluktsioon. Humiidne kliima niiske kliima. Auramisest jääb vett üle, mis eemaldub pinnaveena jõed. Iseloomulik erosiooniprotsess. Esineb intensiivne porsumine ka karstumine. Ariidne kliima sademete hulk väike. Iseloomulik rabenemine. Oluliseks reljeefi kujundavaks teguriks tuul. 7. Rabenemine ja porsumine. Rabenemine ehk füüsikaline murenemine on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Porsumine on kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine.Porsumine on neist kahest kaugelt domineerivam kivimeid murendav tegur
annaabi.ee 
