harvad. Huvitavad ja mõistusliku päritoluga on voolava vee jäljed, suuremad ja väiksemad veesängid. Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Marsi pind Arvatakse, et kui kogu Marsil olev jää sulaks, siis polaaraladelt pärinev vesi kataks planeedi pinna 10 meetri paksuse kihina. Teise sama mõõtu kihi peaks andma igikeltsast pärinev vesi. Keemiliste elementide otsimise käigus leidis Viking I maandumispaiga pinnaseproovist 12 15% rauda, 13 15% räni, 3 8% kaltsiumi, 2 7% alumiiniumi ja 2 5% titaani. Samuti avastati vettsisaldavaid rauaoksiide. Fakte *Marsil ei ole globaalset magnetvälja. * Öises taevas on Marss kergesti märgatav palja silmaga. Tema nähtav heledus varieerub suuresti vastavalt tema suhtelisele positsioonile Maa suhtes * Nii nagu Maal, on ka Marsil kaaslased. Need on Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus). Kas Marsil on elu? Muutke teksti laade Teine tase
See meenutab märga liiva. Regoliidi on tekitanud Kuu pinna pommitamine pisimeteoriitide ja Päikeselt lähtuva osakeste voo poolt. Regoliit sisaldab põrke käigus tekkinud klaasjaid osakesi. Kõik pinnal seni lebavad pekstakse aja jooksul meteoriitide poolt puruks. Füüsikalised tingimused Kuu sisemus on praegusel ajal tahkes olekus, kuid minevikus on tõenäoliselt Kuu pindmine ja tuumne osa olnud suuremal ja vähemal määral vedelas olekus. Ühestki pinnaseproovist pole leitud elu jälgi ega vett. Kuul ei ole atmosfääri, hüdrosfääri ega biosfääri. Kuna Kuul pole atmosfääri, siis pole seal midagi, mis temperatuure ühtlustaks, sellepärast tõuseb ekvaatoril temperatuur 110 kraadini ja enne päikesetõusu langeb -180 kraadini. Kuu tagakülje keskmine kõrgus ja koore paksus 8 ulatub kuni 100 kilomeetrini. Kuul ei ole märgatavat globaalset magnetvälja. Kokkuvõte
Seal võib kohata nii liiva- kui kivikõrbeid, kus kraatrid on harvad. Huvitavad ja mõistusliku päritoluga on voolava vee jäljed, suuremad ja väiksemad veesängid. Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Arvatakse, et kui kogu Marsil olev jää sulaks, siis polaaraladelt pärinev vesi kataks planeedi pinna 10 meetri paksuse kihina. Teise sama mõõtu kihi peaks andma igikeltsast pärinev vesi. Keemiliste elementide otsimise käigus leidis ,,Viking 1" maandumispaiga pinnaseproovist 12- 15% rauda, 13- 15% räni, 3- 8% kaltsiumi, 2- 7% alumiiniumi ja 2- 5% titaani. Samuti avastati vettsisaldavaid rauaoksiide, mis annavadki planeedile punaka värvuse (6)." 2.5 JUPITER Jupiter on päikesesüsteemi kõige suurem planeet, mis asub päikesest umbes 5 korda kaugemal kui maa, tema mass ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Jupiter on meie planeedisüsteemis viies (7).
Seal võib kohata nii liiva- kui kivikõrbeid, kus kraatrid on harvad. Huvitavad ja mõistusliku päritoluga on voolava vee jäljed, suuremad ja väiksemad veesängid. Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Arvatakse, et kui kogu Marsil olev jää sulaks, siis polaaraladelt pärinev vesi kataks planeedi pinna 10 meetri paksuse kihina. Teise sama mõõtu kihi peaks andma igikeltsast pärinev vesi. Keemiliste elementide otsimise käigus leidis Viking 1 maandumispaiga pinnaseproovist 12- 15% rauda, 13- 15% räni, 3- 8% kaltsiumi, 2- 7% alumiiniumi ja 2- 5% titaani. Samuti avastati vettsisaldavaid rauaoksiide, mis annavadki planeedile punaka värvuse · Marsi tiirlemisperiood on 686,98 Maa päeva. Marsi ööpäev kestab umbes sama palju kui Maal: 24 tundi ja 37 minutit. · Pinnatemperatuur on +25°C kuni -125°C, Viking 1 ja Viking 2 andmetel 150295 K. Kui planeet asub Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvel kuni +25 °C, kuid aasta
Seal võib kohata nii liiva- kui kivikõrbeid, kus kraatrid on harvad. Huvitavad ja mõistusliku päritoluga on voolava vee jäljed, suuremad ja väiksemad veesängid. Praegusel ajal leidub vett ainult jää või auruna. Arvatakse, et kui kogu Marsil olev jää sulaks, siis polaaraladelt pärinev vesi kataks planeedi pinna 10 meetri paksuse kihina. Teise sama mõõtu kihi peaks andma igikeltsast pärinev vesi. Keemiliste elementide otsimise käigus leidis Viking 1 maandumispaiga pinnaseproovist 12- 15% rauda, 13- 15% räni, 3- 8% kaltsiumi, 2- 7% alumiiniumi ja 2- 5% titaani. Samuti avastati vettsisaldavaid rauaoksiide, mis annavadki planeedile punaka värvuse. Marsi atmosfäär on hõre, 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku. Atmosfääri rõhk muutub aastaajast olenevalt 600-650 Pa piires. Temperatuur muutub ekvaatoril vahemikus 73 kuni +16C. Poolustel võib temperatuur langeda kuni 133C.
Peale kivimitükikeste sisaldab regoliit ka põrke käigus tekkinud klaasjaid osakesi. Sageli on osakesed selle klaasja ainega omavahel ühendatud. Üldiselt peegeldab regoliit tema all oleva pinna koostist, kuid esineb ka osakesi, mis on mõne kaugema kraatri tekkimisel saadud hooga kohale lennanud. Kuu sisemus on praegusel ajal tahkes olekus. Minevikus on Kuu pindmine ja tõenäoliselt ka tuumne osa olnud suuremal või vähemal määral sulas olekus. Ühestki pinnaseproovist ei ole leitud vaba ega seotud vett, elusorganisme ega elu jälgi. Kuuaine ehk luniit võib evida mõningat bioloogilist toimet: ta võib kiirendada mõningate taimede (nt päevalillede ja sõnajalgade) kasvu ja mõjutada lehtede värvust. Ka mõned bakterid hukkuvad, kui nende keskkonda on lisatud luniiti. Kuul ei ole ei atmosfääri, hüdrosfääri ega biosfääri. Temperatuur on seal väga muutlik, -160 ºC kuni +150 ºC. Kuu raadiokiirguse mõõtmisest ilmneb, et
läbimõõt on 3 mm, hakkab pudenema 5-10mm pikkusteks tükikesteks. Või variant 2) Vajalikud vahendid: Topsid, kaal, etalontraat 3mm, kuivatuspaber, portselanuhmer nuiaga, millel on kummist otsik, kuivatuskapp Teimi käik 1. Tabelist leitakse topside kaalud, kusjuures kontrollitakse kas topsil ja kaanel on samad numbrid. 2. Ettevalmistatud pinnaseproovist võetakse tükike pinnast ning hakatakse rullima peopesaga tihedal siledal paberilehel. Rullida tuleb kerge survega, kusjuures tekkiva pinnasenööri pikkus ei tohi ületada peopesa laiust. Rullida tuleb seni, kuni moodustub 3-mm läbimõõduga pinnasenöör, mis hakkab pudenema 3-10 mm pikkusteks tükikesteks. 3. Pudenenud nööri tükikesed korjatakse alumiiniumtopsi, mis kohe suletakse kaanega. Pudenenud pinnasenööri tükikesi kogutakse topsi vähemalt 10 g. 4
annaabi.ee 
