kompressioonigraafik poollogaritmilises tekkimise vältimiseks kehtestatakse vajumite ja kõigis suundades ühesugune mõõtkavas sirge ja selle kalle pingetest sõltumatu vajumi erimite piirväärtused, mis peavad jääma 21. Mis on tiivikkatse? Nihketugevuse konstantne suurus. Kasutades selle graafiku kaht prognoositavatest väiksemaks määramiseks looduslikus pinnasemassiivis on iseloomustavat suurust - compressiooniindeksit Kasutuspiirseisundit kontrollitakse enamlevinud tiivikkatse. Tiivikkatse seade cc arvutatakse elementaarkihist tingitud vajum normkoormuste järgi Kasutus piirseisundis kujutab endast penetratsioonivarda otsa seosega
Kirjeldatud juhul on tegemist kolmetelgse surve erijuhuga, kus pinnaseproovil puudub külglaienemise võimalus. Seda erijuhtu nimetatakse kompressiooniks. Teoreetiliselt erineb täielik kompressiooni olukord pinnases siis, kui maapinnale mõjub lõpmatu levikuga ühtlaselt jaotatud koormus. Sel juhul on mistahes mõtteliselt eraldatud pinnasekuup oma naaberkuupidega võrdsetes tingimustes ning neil kõigil puudub külglaienemise võimalus. Pinnase deformeeritavuse määramiseks otseselt pinnasemassiivis võib kasutada plaatkoormuskatset, pressiomeetrit, dilatomeetrit või seismilist meetodi. Enamlevinum on neist esimene. Sisuliselt kujutab see endast väikest vundamendi mudelit, millega leitakse vajumise sõltuvus koormisest. Koormisplaadiks on tavaliselt 0,5 m2 pindalaga (läbimõõt ca 0,8 m) sõõr. Puuraugus katsetamisel kasutatakse ka väiksemaid plaati pindalaga 0.03m2. Koormis antakse plaadile kas raskustega koormatava platvormi või kruvivaiade külge
Enamasti eeldatakse ka, et pinnas on on kolmtelgsel survel pingeseisund proovikehas ühtlasem. Teatud tugevusomadused muutuda. Nii pinnase tihenemine kui ka kolloidide ühtlane ja isotroopne poolruum. konsentratsioon esineb ainult proovi otstes, seega ei mõjuta see tulemusi, kuna vananemine põhjustavad tugevuse tõusu. Tugevusele lähedaste nihkepingete Nendel tingimustel on võimalik leida pinnasemassiivis väliskoormuse purunemine toimub keskosas. Proov saab puruneda kõige nõrgemat pinda pikaajalisel toimel toimuv roomeprotsess võib aga oluliselt muuta pinnase mõjul tekkivad pinged mööda. Oluline eelis seisneb võimaluses reguleerida kraanide avamise ja struktuuri ja alandada pinnase tugevust. Roomedeformatsioon võib olla ajas elastsusteooria meetodite abil. Elastsusteooria võimaldab määrata
Ilma seda kasutamata ei ole võimalik lahendadaühtegi praktilist probleemi, mis on seotud pinnase tugevuse vi deformeeritavusega. Printsiip ise on ülimalt lihtne: veeküllastatud pinnases esinev kogupinge võrdub alati pinnase osakeste poolt vastuvõetava pinge ' ja vee poolt vastuvõetava pinge u summaga. Pinnases tekkiv kogupinge on suhteliselt hõlpsasti määratav arvutusega ja mõõdetav ka tegelikus pinnasemassiivis. Sama kehtib ka vee poolt vastuvõetava pinge kohta. Pinnase osakeste poolt vastuvõetavat pinget ei saa otseselt arvutada ega mõõta. Ta on määratav kui kogupinge ja vee poolt vastuvõetava pinge vahe. Samaaegselt just erade vahel mõjuv pinge määrab pinnase käitumise pingeseisundi muutudes. See osa pingest põhjustab deformatsioone ja mõjutab pinnase tugevust. Seepärast nimetatakse teda efektiivpingeks. Vee poolt vastuvõetav pinge ehk poorivee rõhk ei
Nii et mida sügavamalt taldmiku alt pinget mõõta, seda väiksem ta on. Seejuures on pinge koormuse rakendusteljel alati suurem kui servadel. Kokkuvõttes võib öelda, et pinge ´pz suurus aluses sõltub: 1) koormuse suurusest V (N); 2) koormava pinna (vundamendi- taldmiku) mõõtmete suhtest L:B; 3) sügavusest z, mida loetakse vundamenditallast. Kuna pinnast võib vaadelda lineaarselt deformeeruva kehana (vt p.2.3.1. - tihenemis-staadium), siis võib pinnasemassiivis tekkivate pingete määramiseks kasutada elastsusteooria lahendusi. SURVEJAOTUS KOONDATUD JÕU PUHUL. Aluses tekkivate pingete määramiseks kasutatakse elastsusteooria koondatud jõu ülesande lahendust a) b) Selle lahenduse kohaselt võib vertikaalsurve määrata valemiga ´pz = 3/2 * V/ * z3/R5. Kui valemis asendada R = V z2 + r2, saame ´pz = k*V/z2. Tegur k sõltub punkti
Printsiip ise on ülimalt lihtne: veeküllastatud pinnases esinev kogupinge võrdub alati pinnase osakeste poolt vastuvõetava pinge ' ja vee poolt vastuvõetava pinge u summaga = + u (3.14) Pinnases tekkiv kogupinge on suhteliselt hõlpsasti määratav arvutusega ja mõõdetav ka tegelikus pinnasemassiivis. Sama kehtib ka vee poolt vastuvõetava pinge kohta. Pinnase osakeste poolt vastuvõetavat pinget ei saa otseselt arvutada ega mõõta. Ta on määratav kui kogupinge ja vee poolt vastuvõetava pinge vahe. Samaaegselt just terade vahel mõjuv pinge määrab pinnase käitumise pingeseisundi muutudes. See osa pingest põhjustab deformatsioone ja mõjutab pinnase tugevust. Seepärast nimetatakse teda efektiivpingeks
probleemi, mis on seotud pinnase tugevuse vi deformeeritavusega. Printsiip ise on ülimalt lihtne: veeküllastatud pinnases esinev kogupinge võrdub alati pinnase osakeste poolt vastuvõetava pinge ' ja vee poolt vastuvõetava pinge u summaga = + u (3.14) Pinnases tekkiv kogupinge on suhteliselt hõlpsasti määratav arvutusega ja mõõdetav ka tegelikus pinnasemassiivis. Sama kehtib ka vee poolt vastuvõetava pinge kohta. Pinnase osakeste poolt vastuvõetavat pinget ei saa otseselt arvutada ega mõõta. Ta on määratav kui kogupinge ja vee poolt vastuvõetava pinge vahe. Samaaegselt just h1 hm h h Joonis 3.14 Skeem efektiiv- ja
annaabi.ee 
