kõrguseks (Fellenius1927) 3,83c hkr = (9.3) Erinevus tasapinnalise lihkega saadud kriitilisest kõrgusest on alla 5% ja seega on tasapinnalise lihkepinna eeldus küllaltki hea lähendus. Praktilised vaatlused näitavad, et tegelikult ei ole sellise kõrgusega nõlv püsiv. Põhjuseks on tõmbepingete tekkimine lihkuva pinnasemassi ülaosas. Nihutav jõud nõlva jalami! on tunduvalt suurem, kui ülaosas. Samal ajal ühtlase pinnase korral on vastuvõetavad jõud võrdsed. Järelikult peab alaosas puudujääva jõu kandma tõmbe kaudu ülemisse ossa. Kui tõmbepinged ületavad pinnase tugevuse, tekib pragu ja ülemine osa libisevast pinnasest lülitatakse välja. Terzaghi (1942) järgi ulatuvad praod kuni poole nõlva kõrguseni so z = h/2 Praoga eraldatud libiseva ploki (joonis 9
6. MULLATÖÖDE MASINAD. Kordamisküsimused. 1. Mullatööde masinate otstarve ja mullakihi eraldamise meetodid. Mullatööde masinate peamine otstarve seisneb vastava paksusega pinnasekihi eraldamises looduslikust ladestusest selle kobestamise, lahtilõikamise või lõhkumise teel ning eraldatud pinnasemassi ümberpaigutamises ruumis. Pinnase kihi massiivist eraldamiseks kasutatavad traditsioonilised meetodid on: a) mehhaaniline meetod e. lõikamine, mida üldistatult nim kaevamiseks b) hüdromehaaniline töötlemine c) lõhkamine d) kombineeritud meetodid. 2. Mullatööde masinate liigitus otstarbe järgi. Ehituslikke mullatöid teostatakse kindlas, praktikas väljakujunenud tehnoloogilises järjekorras, millest lähtuvalt jaotatakse ka mullatööde masinad
tabelis. peapinge suund horisontaalne. Prandtli lahendus annab pinnase H=2c/*tan/sin2. Nõlva maksimaalne lubatav kõrgus on Hkr=4c/. 2.5.4 Koormuse rakenduspunkti sügavuse mõju Tegelikud piirseisundile vastava ribakujulise pinnale mõjuva Tõmbepingete tekkimine lihkuva pinnasemassi ülaosas. Nihutav jõud vundamendid süvistatakse teatud pinge. Selle saab avaldada valemiga, mis sõltuvad c ja kandevõime nõlva jalamil on tunduvalt suurem, kui ülaosas. Samal ajal ühtlase sügavusele maapinnast. teguritest. Juhul kui =0 ja pinnase tugevuse määrab ainult nidusus, on pinnase korral on vastuvõetavad jõud võrdsed. Järelikult peab alaosas ***3
Enamasti paigutatakse hõlm baasmasina ette, kumer külg baasmasina poole, mille gabariitlaiust hõlm täielikult katab. Buldooserit kasutatakse suurte koguste pinnase lükkamiseks. Buldooseri põhi seadmed on hõlm ja masina taha kinnitatav ripper. 1. Buldooser on mullatöö masin, peamine otstarve seisneb pinnase vastava paksusega kihi eraldamises looduslikust ladestusest selle kobestamise, lahtilõikamise või lõhkumise teel ning eraldatud pinnasemassi ümber paigutamise ruumis. Pinnase kihi eraldamiseks massiivist kasutatavad traditsioonilised meetodid on: a) mehhaaniline meetod ehk lõikamine, mida üldistatult nimetatakse kaevamiseks b) hüdromehhaaniline töötlemine c) lõhkamine d) kombineeritud meetodid • Buldooseri kaks põhilist tehnoloogilist tööprotsessi ehituslike mullatööde teostamisel on: a) pinnase kaevamina ja teisaldamine maksimaalselt 200 (300)m kaugusele
nihkepinged suurimad ja normaalpinge väiksem. Nendes kohtades ei kehti enam lineaarsed seosed pingete ja deformatsioonide vahel. Tekib pinnase plastne voolamine. Koormuse edasisel suurenemisel alad, kus nihketugevus on ammendunud, järjest kasvavad, kuni haaravad terve aluse. Vahetult talla all tekib tihenenud pinnasest kiil, mis vajub koos vundamendiga ja oma külgpindadega lükkab pinnase kõrvale. Pinnase liikumist takistavad kõrvalelükatava pinnase omakaal ja pinnase nihketugevus liikuva pinnasemassi ja paigalseisva pinnase vahel. Inseneri seisukohast on oluline nii koormus, mille puhul hakkavad tekkima plastsed deformatsioonid pinnases ja kaob lineaarne sõltuvus jõu ning vajumi vahel, kui ka vundamendi kandevõime. Plastsete tsoonide tekkimisele vastav koormus on tähtis sellepärast, et tavalised vajumi arvutamise meetodid arvestavad koormuse ja vajumi lineaarset sõltuvust. Vundamendi kandevõime ületamisel tekib katastroofiliselt
J o o n is 8 .1 V u n d a m e n d i v a ju m i s õ ltu v u s k o o rm u s e s t Koormuse edasisel suurenemisel alad, kus nihketugevus on ammendunud, järjest kasvavad kuni haaravad terve aluse. Vahetult talla all tekib tihenenud pinnasest kiil, mis vajub koos vundamendiga ja oma külgpindadega lükkab pinnase kõrvale. Pinnase liikumist takistavad kõrvalelükatava pinnase omakaal ja pinnase nihketugevus liikuva pinnasemassi ja paigalseisva pinnase vahel (joonis 8.2). M a ap in na tõ u sm in e vu n da m en d i kõ rva l Tih en e nu d L ih ku v p in n a s pin na sest kiil Jo o nis 8.2 Pinnase liikum ine erinevates tso o nides kandevõim e am m endum isel
annaabi.ee 
