veejuhtivus on suhteliselt suured. Paljudest külmatundlikkuse hindamise kriteeriumitest on joonisel 4.4 esitatud Casagrande graafik ja Soome uurimustel (Friberg, Slunga 1989) põhinev lühendatud tabel 4.1. Pinnased, mis ei jää tabeli 4.1 piiridesse, vajavad eriuuringuid. Külmakindlas pinnases ei sõltu vundamendi süvis Tabel 4.1 Pinnase külmatundlikus Plastsusarv Voolavuspiir Voolavusarv Kapillaartõusu Külmatundlikkus Pinnaseliik Ip % wL % IL kõrgus m Kruus, liiv <1 <1 Külmakindel ja nõrgalt külmatundlik Väga plastne >7 >50 <0,25 >2 savipinnas Savipinnas >7 >50 >0,25 >1,5
2. jämepurdpinnased kruus ja rähk, teradevaheliste sidemeteta ja plastsuseta pinnased, mille koostises on üle 50% teri läbimõõduga üle 2 mm 3. liiv purdsete valdava terajämedusega 0,06-2 mm 4. möll liiva ja savi vahepealne sete 5. savi pinnas, mille setteosakesed on läbimõõduga alla 0,002mm 6. moreen liustikust väljasulanud sete, mida iseloomustab terajämeduse suur varieeruvus 7. muda pinnaseliik, millel on suur (üle 6%) orgaaniliste ainete sisaldus, jaotatakse liivmuda, möllmuda, savimuda ja tekke põhjal järvemuda ja turbamuda 8. turvas orgaanilise aine sisaldus üle 60%, tekkekoha järgi eristatakse madalsoo-, siirdesoo- ja rabaturvast 9. tehispinnas inimtegevuse tulemusena tekkinud või muutunud pinnas, kultuurkiht, heitmed, aherainekogumid, looduslikkust materjalist koosnevat täitepinnast loetakse looduslikuks pinnaseks
s = (2.7) Vt Pinnased koosnevad suhteliselt vähestest mineraalidest - kvartsist ja nn savimineraalidest. Nende mineraalide mahumass ei erine väga oluliselt. Kvartsil on see 2660-2670 kg/m3, savimineraalidel mõnevõrra suurem - 2700-2850 kg/m3. Seetõttu saab osakeste mahumassi sageli piisava täpsusega leida ilma otsese katselise määranguta eeldusel, et pinnaseliik on teada. Keskmised osakeste mahumasside väärtused on esitatud tabelis 2.5. Juhul kui pinnases leidub teisi mineraale või orgaanilist ainet, tuleb osakeste mahumass määrata katseliselt. Selleks puistatakse uuritava pinnase proov peene kaelaga 21 Tabel 2.5 Pinnase terade mahumassi keskmised suurused Pinnase liik Mahumass kg/m3 Liiv 2670
Vesiliiv on veega küllastunud tolmliiv, kus sunnib kohati liivaterasid üksteisest eelduma ja vähendab nendevahelist hõõrdumist. Möll on liiva ja savi vahepealne sete valdava terajämedusega 0.006-0.02mm Savi on pinnas, mille setteisakesed on läbimõõduga <0.002mm Moreen on liustikust väljasulanud sete, mis koosneb liivast, aleruliidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimaliku suurusega purdosakestest. Muda on pinnaseliik, mis on moodustunud veekogus koheva peeneteralise settena, milles toimuvad mikrobioloogilised protsessid ja orgaanilise aine sisaldus on üle 6%. Mineraalse koostisosa valdava fraktsiooni järgi eristataske: liivmuda, möllmuda, savimuda. Tekketingimuste järgi eristatakse järvemuda ja turbamuda Turvas on taimejäänuste mitte täielikul lagunemisel liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes tekkinud orgaaniline sete. Turba orgaanilise aine sisaldus on üle 60%. Tekkekoha
koostatakse pinnase sõel- või setteanalüüsi andmetel. 8. Konsistentsi piirid. Kirjeldage pinnase jaotust voolavuspiiri ja voolavus arvu järgi. Voolavuspiir WL on veesisaldus, mille suurendamisel muutub algselt plastne savipinnas voolavaks. Teimitava pinnase oleku iseloomustamiseks tuleb lisaks määrata looduslik veesisaldus w ja voolavusarv Pinnase olekut iseloomustav jaotus IL järgi on toodud tabelis 9.7 9. Loetlege eripinnaseid ja kirjeldage nende omadusi. Muda- pinnaseliik, mis on moodustunud veekogus koheva peeneteralise settena, milles toimuvad mikrobioloogilised protsessid ja orgaanilise aine sisaldus on üle 6%. Mineraalse koostisosa valdava fraktsiooni järgi eristatakse: liivmuda, möllmuda, savimuda. Tekketingimuste järgi eristatakse järvemuda ja turbamuda. Järvemuda ehk sapropeel (jütja) mageveelises veekogus kuhjunud kohev kolloidse struktuuriga
7) Vt Pinnased koosnevad suhteliselt vähestest mineraalidest - kvartsist ja nn savimineraalidest. Nende mineraalide mahumass ei erine väga oluliselt. Kvartsil on see 2660-2670 kg/m3, savimineraalidel mõnevõrra suurem - 2700-2850 kg/m3. Seetõttu saab osakeste mahumassi sageli piisava täpsusega leida ilma otsese katselise määranguta eeldusel, et pinnaseliik on teada. Keskmised osakeste mahumasside väärtused on esitatud tabelis 2.5. Tabel 2.5 Pinnase terade mahumassi keskmised suurused Pinnase liik Mahumass kg/m3 Liiv 2670 Savimöll 2700 Möllsavi 2720
annaabi.ee 
