Pais veevoolu tõkestav ja vett paisutav vesiehitis. Ehituse järgi jaotatakse paisud järgnevalt: *gravitatsioonipaisud sellised paisud võtavad veesurve vastu oma raskusega *kaarpaisud kaarjas konstruktsioon hoiab vett seal tekkivate jõududega *kontraforsspaisud (püsivuseks vastavad tugimüürid) Paisu konstruktsioon Eestis on paisud (tammid) enamasti pinnasest. Sõltuvalt paisu ristlõikest ja ehitusmaterjalist liigitatakse nad: a) ühest pinnaseliigist paisudeks ja tammideks; b) mitmest pinnaseliigist paisudeks ja tammideks; c) tuumaga paisudeks ja tammideks; d) diafragmaga paisudeks ja tammideks ja e) ekraaniga paisudeks ja tammideks. Pinnaspaisude (tammide) ehitusmaterjaliks kasutatakse nii sidusat kui ka pudedat pinnast. Pinnas peab olema püsiv ja võimalikult vähe vett läbi laskma. Savi kasutatakse paisu tuumaks, ekraaniks ja ponuuriks. Liivsavi kasutatakse mulde ehitamiseks, liivapinnastest paisude juures ka tuumaks, ponuuriks ja
Cv ühikuks on m2/sek. E=z/z. Ödomeetris teimimisel rõngas asuval pinnasel, mida surutakse leidmiseks kasutatakse ühte kahest meetodist - Casagrande ehk aja logaritmi 1.6.1.6 Kokkuvõte Meetodi valik kokkusurutavuse määramiseks igal vertikaalsuunas, puudub võimalus külgsuunas laieneda. Pinnase ja rõnga vahel meetod vi Taylori ehk aja ruutjuure meetod. Casagrande meetod. (JOONIS) konkreetsel juhul sõltub pinnaseliigist, ehitise iseloomust, määramise vajalikust tekib seetõttu horisontaalsuunaline pinge. Selle pinge suuruse leidmiseks ja Selleks tehakse graafik vajumi sõltuvuse kohta aja logaritmist. Sellel graafikul usaldusväärsusest ja olemasolevatest aparatuurist. Mitte alati ei ole vajalik tema mõju arvestamiseks kasutame elastsusteooria seoseid ruumipinge on tavaliselt määratav 100% konsolidatsioonile vastav punkt s100
Veetorustike lekked põhjustavad pinnase niiskumistja savipinnastel võib see tekitada nende pehmenemist ning tugevuse olulist vähenemist. Suure veevoolu korral võib esineda peenemate osade väljauhtumist pinnasest, suffosiooni. 8.3 Pinnase vajumine allmaa ehitiste, näiteks tunnelite kohal (joonis 3.15). Tunneli rajamisega kaasneb teatava maapinna vajumislehtri tekkimine tunneli kohal ja lähemas ümbruses. Vajumise suurus sõltub pinnaseliigist ja tunneli rajamise meetodist. Näide Tallinna Merimetsa kanalisatsioonikollektori ehitamisest. Näited avariilistest vajumistest Tallinna kanalisatsioonikollektorist Merepuiestee ja Tuukri tänava ristmikul. 8.4 Pinnaste tihenemine dünaamika mõjul. Põhjuseksvõivad olla tänavaliiklus, raudtee vibratsioonid, vaiade rammimine, lõhketööd jne. Näited vaiade rammimisest sadama haiglas, Liivalaia ja Kentmanni tänava nurgal, püha Anna kirik Vilniuses. 8
Täielikult küllastunud kapillaarveega Vaba veepind Täielikult küllastunud pinnaseveega Joonis 3.9 Pinnasevee tsoonid kõrguseni üle veepinna on pinnas kapillaarsuse tõttu veega küllastunud. Selle peal asub tsoon, kus poorid on osaliselt täidetud (joonis 3.9). 36 Praktilisest kogemustest lähtudes on kapillaartõusu kõrgus olenevalt pinnaseliigist järgmine: kruus 0,04 kuni 0,06 m; jämeliiv 0,12 kuni 0,18 m; keskliiv 0,15 kuni 0,35 m; peen- ja tolmliiv 0,3 kuni 1,2 m; saviliiv 1 kuni 1,5 m; liivsavi 1,5 kuni 3 m; savi kuni 8 m. Ligikaudne kapillaartõusu kõrgus pinnastes on toodud joonisel 3.10 10000 Täielikult küllastunud
Kasutatakse kahte erinevat varianti, toodud joonisel 113. Eelnevalt kaevatakse nõrgem pinnas välja ja asendatakse liivaga, mida tihendatakse kihtide kaupa. Rasked tambid Looduslikke pinnasemassiive ei saa tihendada kihikaupa. Vajalik on tihendamine paljude meetrite ulatuses. Selleks kasutatakse mitmesuguseid vahendeid ja meetodeid, üks vahenditest on rasked tambid. Maapinnale kukkuv raskus tihendab pinnast, kusjuures mõju sügavus sõltub tambi kaalust, langemiskõrgusest ja pinnaseliigist. Ligikaudu võib mõjusügavuse hinnata seosega d=kwH , kus w on tambi kaal tonnides ja H langemiskõrgus meetrites. k on tegur, mille suurus erinevate uuringute andmetel on vahemikus 0,5 kuni 1. Puhtal liival ja kruusal on k suurem, savikatel pinnastel väiksem. Ühele kohale vajalike löökide arv tuleks määrata proovitihendamisega. 31. Vaiade ajalugu Kasutatud on puitvaiu juba mitmeid tuhandeid aastaid tagasi. Genfi järvest leiti 4000 aasta vanused vaiad.
k a p i l la a r v e e g a V a b a v e e p in d T ä i e l i k u l t k ü l la s t u n u d p i n n a s e v e e g a J o o n is 3 .9 P in n a s e v e e ts o o n id Praktilisest kogemustest lähtudes on kapillaartõusu kõrgus olenevalt pinnaseliigist järgmine: kruus 0,04 kuni 0,06 m; jämeliiv 0,12 kuni 0,18 m; keskliiv 0,15 kuni 0,35 m; peen- ja tolmliiv 0,3 kuni 1,2 m; saviliiv 1 kuni 1,5 m; liivsavi 1,5 kuni 3 m; savi kuni 8 m. Ligikaudne kapillaartõusu kõrgus pinnastes on toodud joonisel 3.10
annaabi.ee 
