· Auruga; · Elektriga (kasutades elektroode või soojendusjuhtmeid); · Kasutada termoreaktiivset raketist. Nende kõikide soojendamise meetmete peamiseks eesmärgiks on jäätumiskindluse saavutamine ja tugevuse arenemise tagamine. Betooni väline soojendamine on vajalik õhukeste, vähese soojainertsiga konstruktsioonide betoneerimisel madalatel temperatuuridel. Teisisõnu väline soojendamine on vajalik konstruktsioonidel, mille pinnamoodul on suurem (suhe väliste jahtuvate pindade ala betooni ruumalasse). Soojendamise puhul tuleb jälgida, et betooni ei kuumutataks liiga intensiivselt (betooni kuivamisest ja mahumuutustest tingitud pragude oht) [3]. 3.2.1 Betooni soojendamine õhuga. 7 Betooni soojendamine sooja õhuga toimub infrapunase kiirgusega, soojapuhurite ja soojakute kasutamisega
TERMOSMEETOD kasutatakse ära betooni sisemisi soojavarusid: nimelt on tsemendi veega reageerimine, eksotermiline protsess, milles eraldub soojust. Lisaks soojendatakse vett kuni 80°C-ni ja täitematerjale 40°C-ni, tsementi ennast ei soojendata. Betooni kiire jahtumise vältimiseks kaetakse betoonipinnad soojaisolatsioonikihiga (ka pealt) siit ka nimetus termosmeetod. Meetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul ei ole üle 6 17 (konstruktsiooni välispinna pindala ja konstruktsiooni ruumala jagatis jääb alla 6) SOOJENDAMISE MEETOD kasutatakse saledamate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul on üle 6. Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa. Betoonile antakse lisasoojust auruga või elektriga juurde.
Vett soojendatakse kuni 800C-ni ja täitematerjale 400C-ni, tsementi ei soojendata. Vesi on betooni koostismaterjalidest kõige suurema soojamahtuvusega. Betooni kiire jahtumise vältimiseks isoleeritakse raketised väljast mingi soojaisolatsioonikihiga. Ka betooni pealispind kaetakse kinni. Talvistel töödel võib kasutada aluminaattsementi, mis on tunduvalt suurema eksotermiaga. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul ei ole üle 6. M= F/v .m- pinnamoodul, F- konstruktsiooni välispind (m 2) V- konstruktsiooni ruumala (m3). Soojendamise meetodit kasutatakse saledamate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul on üle 6. Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa. Betoonile antakse väljast lisasoojust auruga või elektriga juurde 33. Polümeerbetoon, fiiberbetoon Polümeerbetoonid- sideainena kasutatakse polümeerseid vaike, täitematerjalina liiva ja
Vett soojendatakse kuni 800C-ni ja täitematerjale 400C-ni, tsementi ei soojendata. Vesi on betooni koostismaterjalidest kõige suurema soojamahtuvusega. Betooni kiire jahtumise vältimiseks isoleeritakse raketised väljast mingi soojaisolatsioonikihiga. Ka betooni pealispind kaetakse kinni. Talvistel töödel võib kasutada aluminaattsementi, mis on tunduvalt suurema eksotermiaga. Termosmeetod on rakendatav massiivsemate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul ei ole üle 6. m- pinnamoodul, F- konstruktsiooni välispind (m2) ja V- konstruktsiooni ruumala (m3). · Soojendamise meetodit kasutatakse saledamate konstruktsioonide puhul, mille pinnamoodul on üle 6. Need jahtuvad kiiremini ja betooni sisemistest soojavarudest ei piisa. Betoonile antakse väljast lisasoojust auruga või elektriga juurde. Aurusoojenduse puhul tehakse raketisele ümber nn. aurusärk. Raketise ja aurusärgi
MIS JUHTUB BETOONIGA TEMA KÜLMUMISEL? KRIITILINE TUGEVUS Kriitilise tugevuse saavutamiseks enne külmumist on vaja: Nimetatud eesmärkide saavutamine on võimalik: ¾ KEEMILISELT ¾ TERMILISELT 2. Betoonitööd 28 PINNAMOODUL F. Mp= , m-1 V. F - konstruktsiooni välispindala, m2 V - konstruktsiooni maht, m3. NÄIDE: Kuup: 1 x 1 x 1 m F = 6 x 1 = 6 m2 V = 1 x 1 x 1 = 1 m3 1m Mp = 6 : 1 = 6 m-1 1m 1m 2,25m Plaat: 2,25 x 2,25 x 0,2 m
annaabi.ee 
