Kujutav kunst Kujutav kunst ehk figuratiivne kunst on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst. Kujutav kunst on üks kunsti haru, mis peegeldab tunnetavat tegelikust ja kunstniku olemust nägemusmeelega tajutavate pinnaliste või ruumiliste, kunstiliste kujundite kaudu. Maalikunst Maalikunst on üks kujutava kunsti liik, mille puhul erinevalt skulptuurist luuakse kahe mõõtmelise, see tähendab pinnalisi teoseid. Erinevalt peamiselt must-valgest joonistusest või graafikust kasutatakse värve. (Maalikunsti põhilisem kujutamisvahend on värv) Maalikunsti liigid: · Tehnika järgi · Ainestiku järgi · Loomemeetodi järgi · Pinna järgi · Funktsiooni, suuruse järgi Graafika Graafika (kreeka sõnast graphik) Graafika peamised väljendusvahendid on joon ja tavaliselt mustvalge pind. Levinud on ka värvigraafika. Graafika
(3) Pealiskaudne ja kõikuv emotsionaalsus; (4) Egotsentrilisus, enesehellitamine ja hoolimatus teiste vasu; DSM- IV kriteeriumid Kõikeläbiv ja ülemäärane emotsionaalsus ja tähelepanu otsimine, mis algab varases täiskasvanueas ja esineb mitmekesistes olukordades. (1) Tunneb ebamugavust olukordadest, kus ta ei ole tähelepanu keskpunktis; (2) Suhtlemisel on sageli olukordades, kus ta ei ole tähelepanu keskkpunktis; (3) Ilmutab kiirelt vaheldavaid ja pinnalisi emotsioone (4) Kasutab pidevalt ära oma väljanägemist, et endale tähelepanu tõmmata; Jne. Illustreeriv juhtum Annat suunati psühholoogi vastuvõtule. Anna rääkis palju, ilmekalt ja huvitavalt, naeris nakatavalt või härdus pisarateni. Ta oli alati hoolitsetud naine ja arvas, et iga inimene peab ise oma elu huvitavaks elama. Ta pani igale päevale omale aja kinni, et saaks üha rohkem rääkida. Anna elu on olnud väga kirev ja väga palju on
Ehitusplastika – teatud ehitise jaoks loodud ja sellega orgaaniliselt seotud figuraalplastika. On enamasti kivist vormitud ning võib asetseda nii sees kui väljaspool hoonet. Eristatakse dekoratiivset või hoonele praktilise eesmärgiga lisatud ehitusplastikat. Eri ajastutel ja eri kultuurides on domineerinud erinevad skulptuuriliigid. Maalikunst – Kujutava kunsti valdkond, mille puhul erinevalt skulptuurist luuakse kahemõõtmelisi, st pinnalisi teoseid, milleks kasutatakse värve. Tähtsamad maalitehnikad on akvarell-, guašš-, õli-, pastell-, tempera-, akrüülmaal ja enkaustika ehk vahamaal. Maalikunst on jagatud üksikuteks maaližanrideks lähtuvalt kujutatavast ainestikust ning taas eri ajastutel on domineerinud eri žanrid. 1. Religioosne maalikunst 2. Müüt ja allegooria 3. Aktimaal 4. Ajaloomaal 5. Portreemaal 6. Maastikumaal 7. Olustikumaal 8. Vaikelu 9. Abstraktne kunst
Samas on see maailm täis muinasjutulisi imesid, seal ei mõju hirmutavalt ei suured vampiir-sääsed ega kurjad vaimud, ning seal võib leida oma sõnajalaõie. See on kunstniku vaba ja loomulik eneseväljendus ning samasuguse enesestmõistetavusega on sündinud ka visuaalne pildikeel. Reeglina püüab naivistlik kunstnik teha ni nagu "päris". See, et tal kukub välja isemoodi, natuke naljakalt, vahest ka natuke abitult, ongi antud kontekstis huvitav. Naivistlikel maalidel näeme pinnalisi, sageli üksnes markeeritud figuure, naljakaid näoilmeid, palju vaimukaid-vürtsikaid üksikasju, mis mõnikord tõusevad lausa omaette väärtuseks. See ilmekas detailirikkus toob ka olustikku kujutavatesse piltidesse uue mõõtme (Jaan Oadi sari omaaegse Kihnu eluolu ainetel). Ent samas kehtivad naivistlikus kunstis ka kõik "päris" kunsti reeglid: kompositsioonitaju, värvimeel ja piiritunne, autori ainuomane käekiri ning suutlikkus oma valitud vahenditega pakkuda vaatajale elamust.
tekib maharaiutud ja märgades tingimustes asuvas puidus. Mädanikud tekivad mitmesuguste parasiitseente toimel. Kõige ohtlikumaks seeneks on niinimetatud majaseen. Majaseenest nakatunud puit laguneb lühikese ajaga peenikesteks osadeks, mida võib kergelt pulbriks hõõruda. metsamädanik areneb puidus puude kasvamise ajal laomädanik areneb puidus pärast puu raiumist või kuivamist PUTUKVIGASTUSED ehk niinimetatud tõugurikked võivad olla pinnalised või sügavad Pinnalisi tõugurikkeid põhjustavad puiduüraskid ja nende tõugud, mis arenevad koore all. Tegelikult piirdub nende kahjustus vaid mitmesuguste koorealuste käikudega. Palju ohtlikum on sügav tõugurike, mida põhjustavad puitu järavad putukad, niinimetatud puidusikud ja toonesepad ning nende tõugud. Kõige rohkem kahjustavad puitu puidusikkude tõugud, kes puidu tihedalt läbi puurivad lõikes ellipsikujuliste käikudega, mille läbimõõt on 4 9 millimeetrit.
2. Ruumiandmete kogumise, säilitamise ja töötlemise seadmed e riistvara 3. Ruumiandmete töötlemise, analüüsimise eeskirjad e tarkvara 4. GIS-i teenindavad inimesed e töötajad 5. GIS-i teenust vajavad inimesed e kliendid 17. GIS ajalugu ja tekkepõhjused. GIS-i sünnikoduks peetakse Harvardi Ülikooli arvutigraafika laborit ning sünniajaks 1960- ndaid aastaid. Seal loodud arvutiprogramm kandis nime - SYMAP - ning see kasutas punkt- ja pinnalisi objekte ja suutis luua digitaalse maatriksi. Kompaktsest geoinformatsiooni süsteemist saab rääkida 1960-ndate lõpu ja 1970-ndate alguse Kanada puhul. GIS-i tekkepõhjused 1. Suur maa-ala, mida on vaja pidevalt jälgida 2. Vajadus ühtse andmebaasi järele, kus oleks võimalikult palju infot bio-geosfääri erinevate aspektide kohta 3. Vajadus andmeid analüüsida, teha prognoose, koostada mudeleid 18
annaabi.ee 
