kuivust. Eri liikudes on isesugused kaitsemeetmed, mis takistavad taimevartest ja lehtedest vee liigset aurumist. Mõnedel taimedel on paksud pisikeste lehtedega või hoopis lehtedeta lihavad varred. Teistel on lehed kokku rullunud või muundunud asteldeks. Osa taimi võivad olla kaetud tiheda pehme karvastikuga. Leidub vaid lühikeseks ajaks elule ärkavaid värvirikkaid rohttaimi. Paljudel taimedel on väga pikad sügavale tungivad juured, mis ulatuvad niiskemate pinnakihtideni põhjavee lähedal. Või vastupidi - hästi on arenenud just pindmine juurestik, mis võimaldab vähest niiskust mullast kiiresti ja kergelt kätte saada. Kaktused säilitavad vett oma lihakas varres, mis on nagu veemahuti. Selliseid taimi nimetatakse sukulentideks. Paljudel kõrbetaimedel on suur toiteväärtus (ka pärast taime kuivamist), neid tarvitatakse sööda- ja toidutaimedena, paljusid ravim- ja tehniliste taimedena. Loomastik
Eri liikudes on isesugused kaitsemeetmed, mis takistavad taimevartest ja lehtedest vee liigset aurumist. Mõnedel taimedel on paksud pisikeste lehtedega või hoopis lehtedeta lihavad varred. Teistel on lehed kokku rullunud või muundunud asteldeks. Osa taimi võivad olla kaetud tiheda pehme karvastikuga. Leidub vaid lühikeseks ajaks elule ärkavaid värvirikkaid rohttaimi. Paljudel taimedel on väga pikad sügavale tungivad juured, mis ulatuvad niiskemate pinnakihtideni põhjavee lähedal. Või vastupidi - hästi on arenenud just pindmine juurestik, mis võimaldab vähest niiskust mullast kiiresti ja kergelt kätte saada. Kaktused säilitavad vett oma lihakas varres, mis on nagu veemahuti. Selliseid taimi nimetatakse sukulentideks. Kõrbe loomastik on kohastunud eluga maa all ja on enamasti öise eluviisiga. Sügavates urgudes pole päeval kuum, seal peetakse siis uinakut ja toidujahile minnakse öösel.
GEOMOODULID MAA SISEEHITUS Millest sõltub seismiliste lainete liikumise kiirus (3)? Seismiliste lainete kiirus sõltub nende kivimite tihedusest mida nad läbivad. Lainete kiirus muutub, kui ta liigub ühest kivimikihist teise. Sel juhul võib laine murduda või hoopis peegelduda kivimikeha pinnal. Laine, mis levib kõige sügavamate kihtideni, jõuab tagasi pinnakihtideni kui laine mis peegeldub ülemiste kihtide vahelisel pinnal. Laine levimiseks kulunud aeg laineallikas kuni vastuvõtuseadmeni lubab meil arvutada laine peegeldumist esilekutsunud kivimipinna sügavusse. Kõige kiiremini levivad pikilained - kuni 13 km/s. Ristlained on neist aeglasemad kuni 7.3 km/s ja kõige aeglasemad on pinnalained. Lainete saabumisaeg on seotud levikukiirusega, mis ei sõltu maavärina intensiivsusest, vaid läbitava keskkonna
lehed või astlad, pikad juured. · Kaktused säilitavad vett oma lihakad varres, mis on nagu veemahuti. · Mõnedel on paksud pisikeste lehtedega või hoopis lehtedeta lihavd varred. · Teistel on lehed kokku rullunud või asteldeks muundunud. · Osa taimi on katud tiheda pehme karvastikuga. · Leidub lühikeseks ajaks allu ärkavaid värvirikkaid rohttaimi. · Paljudel taimedel on väga pikad sügavale tungivad juured, mis ulatuvad niiskemate pinnakihtideni põhjavee lähedale. · Mõnedel on hästi arenenud pindmine juurestik, mis võimaldab vähest niiskust mullast kiiresti ja kergesti kätte saada. 2. Euraasiat ümbritsevad mered ja lahed. PILET 7 1. Vahemereline põõsastik ja mets. Vahemeremaad. ASEND JA KLIIMA Vahemerelised põõsastikud ja metsad levivad piirkondades, kus valitseb kuiv ja päikesepaisteline suvi ning jahe ja vihmane talv. Kõrgekasvulised nahkjate lehtede ja asteldega
annaabi.ee 
