pinnamoest, aastaaegade vaheldumisest, vee oludest. Eesti muldade lähtekivimiks on kohalikud aluspõhjakivimid ja pinnakattesetted. Eesti alal saab eristada viit aluspõhjakivimit. Need on Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Võrrelge oma riike ja tehke järeldused, kummas riigis on paremad loodusolud põllumajanduse arendamiseks. Põhjendage.
deluviaalmullad Allaviuaalsetted e. jõesetted kujunenud jõelammidele või suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel. Lammimuldade lähtekivimiks on peamiselt jääajajärgsed setted, millel on kihiline ehitus Järvede põhjasetted liiv, kruus, järvelubi ja järvemuld Orgaanilised setted jääajajärgsed orgaanilised soosetted, eeskätt turbad Mitmekihilised lähtekivimid aluspõhjakivimitel paiknevad pinnakattesetted: merepõhjasetted liivakivil, rannasetted kambriumi liivakivil, merepõhjasetted karbonaatkivimil, rannasetted karbonaatkivimil karbonaatkivimil paiknev moreen: punakaspruun moreen devoni savil ja liivakivil, sinakashall moreen kambriumi liivakivil ja savil eritüübilised pinnakattesetted: liustikujärvesetted moreenil, merepõhjasetted liustikujärvesetetel, deluviaalsetted moreenil, tuulesetted rannasetetel, orgaanilised setter merepõhjasetetel,
mullad Allaviuaalsetted e. jõesetted – kujunenud jõelammidele või –suudmetes ning suurte järvede üleujutusaladel. Lammimuldade lähtekivimiks on peamiselt jääajajärgsed setted, millel on kihiline ehitus Järvede põhjasetted – liiv, kruus, järvelubi ja järvemuld Orgaanilised setted jääajajärgsed orgaanilised soosetted, eeskätt turbad Mitmekihilised lähtekivimid aluspõhjakivimitel paiknevad pinnakattesetted: merepõhjasetted liivakivil, rannasetted kambriumi lii- vakivil, merepõhjasetted karbonaatkivimil, rannasetted karbonaatkivimil karbonaatkivimil paiknev moreen: punakaspruun moreen devoni savil ja liivakivil, sinakashall moreen kambriumi liivakivil ja savil eritüübilised pinnakattesetted: liustikujärvesetted moreenil, merepõhjasetted liustikujärvesetetel, de-
See on tihedasti asustatud põllustatud ala, mille ääreosa madaldub Põltsamaa-Umbusi soostiku suunas ning asendub Pedja jõe piirkonnas puisniitude ja metsadega. Aluspõhi ja pinnamood: Puurmani valla loodustingimused sõltuvad kõige rohkem aluspõhja ja pinnaehituse erinevustest.Kõrgemate ja madalamate kohtade vaheldumine on tingitud aluspõhja pealispinna ebatasasusest, mitte kuigi palju pinnakatte paksuse muutusest. Pinnakattesetted on valdavalt kujunenud aluspõhja kulutusel jääliustike poolt kui ka hilisemal setete kuhjumisel jääjärvedes, nendest jäänud jäänukjärvedes ning Alam-Pedja piirkonnas üleujutusel ja soostumisel. Aluspõhja karbonaatkivimitest madalad kõrgendid, mis on Raikküla lademe avamusalaks, on iseloomulikud Saduküla, Härjanurme, Jõune, Tõrve, Kursi, Tammiku ja Pikknurme ümbruses. Maapinna reljeef on tasane, ainult valla keskosas
Nende raames eristatakse 3 alltüüpi: illuviaalsus metsaturvas Bh metsa-märeturvas märeturvas Kamardumise intensiivsust iseloomustatakse: Mitmekihilised lähtekivimid: kihi tüseduse järgi Pinnakattesetted aluspõhjakivimitel: huumuse hulk nähtav silmaga tumeduse järgi merepõhjasetted liivakivil Huumuse kvaliteet humiinainete rohkusel intensiivsem, vulvohapete rannasetted kambriumi liivakivil ülekaalu puhul ebatäiuslik merepõhjasetted karbonaatkivimil
annaabi.ee 
