· õhumüra isolatsiooni indeks R'tr,s,w (dB) arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisterritooriumi vahel (s.o ehitise välispiirde ja selle elementide heliisolatsiooni), kui müraallikaks on transport · taandatud löögimürataseme indeks L'n,w (dB) arv, mille abil hinnatakse löögimüra levikut ehitises ja mis iseloomustab piirdekonstruktsioonide löögimüra isolatsiooni · valgustihedus vaadeldavale pinnaelemendile langeva valgusvoo jagatis selle pinnaelemendiga · valgusheledus iseloomustab valgustugevuse näivat tihedust valgust andval või peegeldaval pinnal · valgusräigus nägemisolukord, mis tundub ebamugav või mille tagajärjel esemete nähtavus halveneb · päevavalgustegur D antud tasandi mingis punktis eeldatava või teadaoleva heledusjaotusega taevavõlvi poolt otse või kaudselt tekitatava valgustiheduse ja sama, kuid varjamata terviktaevavõlvi all oleva rõhttasandi valgustiheduse suhe
• õhumüra isolatsiooni indeks R'tr,s,w (dB) – arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ruumi ja välisterritooriumi vahel (s.o ehitise välispiirde ja selle elementide heliisolatsiooni), kui müraallikaks on transport • taandatud löögimürataseme indeks L'n,w (dB) – arv, mille abil hinnatakse löögimüra levikut ehitises ja mis iseloomustab piirdekonstruktsioonide löögimüra isolatsiooni • valgustihedus – vaadeldavale pinnaelemendile langeva valgusvoo jagatis selle pinnaelemendiga • valgusheledus –iseloomustab valgustugevuse näivat tihedust valgust andval või peegeldaval pinnal • valgusräigus – nägemisolukord, mis tundub ebamugav või mille tagajärjel esemete nähtavus halveneb • päevavalgustegur D – antud tasandi mingis punktis eeldatava või teadaoleva heledusjaotusega taevavõlvi poolt otse või kaudselt tekitatava valgustiheduse ja sama, kuid varjamata terviktaevavõlvi all oleva rõhttasandi valgustiheduse suhe
Seda asjaolu tuntakse hüdrostaatilise paradoksi nime all. 1.11 Hüdrostaatiline rõhujõud silindrilisele pinnale Hüdrostaatiline rõhujõud F kõverpinnalisele kujundile võrdub kujundi igas punktis pinnale risti mõjuvate elementaarjõudude summaga . Kolmes suunas kõvera pinna puhul on jõukomponente kolm: . Pinnaelemendile dA, mille igas punktis on ühesugune rõhk , mõjub elementaarjõud . See jõud on pinnaelemendiga risti ning teda võib jagada rõht- ja püstkomponentideks Fx ja Fz. (Harjutustunnis kasutasime jõu horisontaal- ja vertikaalkomponente) Rõhujõu ristkomponent on silindri püstprojektsioonile mõjuv jõud . Rõhujõu rõhtkomponendi rakenduspunkt asub kõverpinnalise kujundi püstprojektsiooni rõhukeskmes, kusjuures kujundi projektsioonipinna raskuskeskme ja rõhukeskme vaheline kaugus on arvutatav:
mootori mõõtmeid. Seejärel arvutatakse valitud mootori ületemperatuur konkreetse koormusdiagrammi maksimaalne valguslik efektiivsus. Valgusviljakus valgusallika valgusvoo ja tarbitava võimsuse jagatis /P jaoks. Kui ületemperatuur ei vasta normidele, siis korratakse arvutust ühe astme võrra võimsama mootori [lm/W]. Valguskiirgavus mingilt pinnaelemendilt kiirguva valgusvoo jagatis selle pinnaelemendiga M=d/dA jaoks. Lähenduslik meetod on tülikas, kuna mootor soojeneb alles pärast mitme tsükli möödumist. Praktikas [lm/m2]. Valgushulk valgusvoo ja valgustuskestuse korrutis Q= int(d)dt [lm*s] . Valgustugevus on antud kasutatakse mootori valimiseks keskmiste kadude meetodit.Masina püsitemp. on määratud ruuminurka kiirguva valgusvoo jagatis selle ruumi nurgaga, eeldusel et valgusallikas on küllalt punktikujuline
elektrivälja tugevuse vektori ja normaalvektori vahel tähistame sümboliga . Elektrivälja tugevuse vektori elementaarseks vooks läbi pinna dS nimetatakse suurust d E (dS ) E ndS EdS cos . (10.12) Defineerides pinnaelemendi vektori dS dSn kui sellise vektori, 1) mis on risti antud pinnaelemendiga, 2) mille moodul võrdub pinnaelemendi suurusega, võime anda valemile (10.12) kuju d E (dS ) E dS . (10.13) 11 Saadud tulemust kasutades arvutame tuletame valemi elektrivälja tugevuse arvutamiseks ka