- Ektodermaalsed plakoodid · Mis struktuur annab aluse sisekõrvale ja selle ganglionile? (sh ganglioni mõiste) Ganglion- närvirakkude sõlmjas kogum. Nad koosnevad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga. Sisekõrv on ektodermaalset päritolu. Aluse annavad poolringkanalid, tigu (?) · Silma areng (induktsioonid, võrkkesta ja läätse päritolu) Vaheajust pungub välja silmavesiikul, mis indutseerib pinnaektodermist läätse plakoodi tekke. Seejärel silmavesiikul sopistub uuesti sisse. Lääts tekib pinnaektodermist Võrkkest neuraaltorust. Silma arenguks on vaja transkr faktorit Pax6. Kui nt Shh inhibeerib seda, siis silma ei teki. Samuti ei teki silma siis, kui Shh-d on liiga palju ning kui seda on vähe, siis võib tekkida 1 silm. Järelikult peab Shh hulk olema täpselt õige. 11. Metamorfoos, regeneratsioon, vananemine
annavad sellele aluse Perifeerne närvisüsteem on vahendavaks lüliks (välis)keskkonna ja kesknärvisüsteemi vahel. Perifeersele närvisüsteemile annavad aluse ektodermist tekkinud perifeersed aksonid, neuraalhari ja ektodermaalsed plakoodid. Mis struktuur annab aluse sisekõrvale ja selle ganglionile? (sh ganglioni mõiste) Sisekõrv ja selle ganglion arenevad kõrvaplakoodist. Kõrvaplakood on tekkinud paksenenud pinnaektodermist. Ganglion on närvirakkude sõlmjas kogum. Silma areng (induktsioonid, võrkkesta ja läätse päritolu) Neuraaltorust punguvad silmavesiikulid, mis on ühenduses vaheajuga. Silmavesiikul indutseerib läätseplakoodi tekke kindlast pinnaektodermi osast. Silmavesiikul sopistub sisse (tekib kausjas silmasüvend) ja läätseplakoodist tekib läätsevesiikul, millest tekib lääts. Optilisest vesiikulist (kausjast silmasüvendist) moodustub 2
b. epidermis e marrasknahk - higinäärmed, karvafolliikulid, küünised Mis protsess on neurulatsioon (primaarne ja sekundaarne; mis selle käigus tekib ja kuidas; kuidas kutsutakse neurulatsiooni läbivat embrüot) protsess, mille käigus muutuvad kindlad ektodermaalsed piirkonnad (pinnaektoderm, neuraalhari, neuraaltoru) üksteisest füüsiliselt ja funktsionaalselt eristuvaks primaarne - neuraalplaadi rakud prolifereeruvad ja invagineeruvad, eraldudes pinnaektodermist ja moodustades neuraaltoru sekundaarne - mesenhümaalsed rakud agregeeruvad, läbivad MET (mesenhümaal-epiteliaalse transitsiooni) moodustub neuroepiteel, mille keskele tekib valendik ja moodustub neuraaltoru Kuidas toimub neuraaltoru dorsaalne/ventraalne polarisatsioon (BMP, SHH) põhineb SSH/BMP gradiendil - SSH indutseerib ventraalse osa teket, BMP dorsaalse osa teket BMP (bone morphogenetic protein) - suunab ektodermi spetsifikatsiooni, indutseerib ektodermi rakke arenema
morfogeeni: VEGF (indutseerib veresooni) ja IHH (indutseerib perikondriumi rakkudes osteoblaste; Runx2 transkriptsioonifaktori kaudu. Luustumine. Algab 6-7 arengunädalal; kondrotsüüte asendavad osteoblastid, mis toodavad rakevaheainet;vereloomrakkud rändavad sisse, osteoklastid ja luuüdi moodustavad rakke. Intramembranoosne luustumine. Mesenhüümrakud kondenseeruvad ja diferentsuuruvad osteoblastideks - osteotsüütideks. Selgrootsete jäseme moodustumine. Jäsemepung moodustub pinnaektodermist ja mesodermaalsest mesenhüümist; Mesenhüümirakud rändavad moodustuvasse jäsemesse:somiidi müotoomist - mõoblastid - lihased; külgplaadi mesodermist - kondroblastid - luud. Jäsemepungas on kaks olulist organiseerivat keskust: tipmine ektodermaalne vall AER (jagunevad rakud, jäsemekasvav ala); polariseeriva aktiivsuse tsoon ZPA. Jäsemepung moodustub ja kasvab FGF-morfogeenide toimel: FGF10, FGF8, FGF4. Ka Wntvalgud.Hoiavad progressitsooni mesenhüümirakke jagunevas seisundis
64. Mis protsess on neurulatsioon (primaarne ja sekundaarne; mis selle käigus tekib ja kuidas; kuidas kutsutakse neurulatsiooni läbivat embrüot) Neurulatsiooni käigus muutuvad spetsiifilised ektodermaalsed piirkonnad (pinnaektoderm, neuraalhari, neuraaltoru) üksteisest füüsiliselt ja funktsionaalselt eristuvaks Neurulatsiooni läbivat embrüot kutsutakse neurulaks (ajutorulane) Primaarne neurulatsioon – neuraalplaadi rakud prolifereeruvad ja invagineeruvad, eraldudes pinnaektodermist ja moodustades neuraaltoru Algselt moodustub neuroektodermist silinderepiteeliga neuraalplaat (konvergentne ekstensioon) 35 Neuraalplaadi servaalad tihenevad ja moodustuvad neuraalvallid, samas keskmine osa süveneb U-kujuliseks struktuuriks, mida nimetatakse neuraalvaoks Neuraalvallid ühinevad (rullumise ja voltimise teel) ning tekib suletud silindrilaadne struktuur – neuraaltoru
SILMA EHITUS. SILMAMUNA KESTAD. Silm on paariline organ, mis koosneb: Silmamunast Nägemisnärvist Peaaju kuklasagaras paiknevast nägemiskeskusest Lisaks on silmal olemas abiaparaat, mille moodustavad silmamuna liigutavad lihased, silmalaud, konjuktiiv, pisaranäärmed Silma koed arenevad: Neuroektodermist – reetina, iirise ja tsiliaarkeha epiteel, pupilli ahendavad ja laiendavad lihased, nägemisnärv Pinnaektodermist – lääts, sarvkesta epiteel, konjuktiiv, pisaranääre koos viimasüsteemiga Mesodermist – skleera, sarvkest, soonkest, tsiliaarkeha ja iirise strooma, silmalihased, silmalaud (k.a konjuktiiv), silma sidekude ja veresooned Klaaskeha areneb neuroektodermist ja osaliselt ka mesenhüümist Silmamuna on kompleksne sfääriline organ ja tema sein koosneb kolmest kestast:
annaabi.ee 
