Somiit Korda Somiit Tsöloom Intermediaalne Neuraaltoru mesoderm Mesodermi Entoderm vistseraalne leste Neuraaltoru Ektoderm Entoderm Somiit Müotseel Lateraalne Korda Nefrotoom mesoderm Ektoderm · Pinnaektoderm · Epidermis, karvad, küüned, nahanäärmed, rinnanääre, hüpofüüsi eessagar, hambaemail, sisekõrv, silmalääts · Neuroktoderm Neuraaltoru · Keksknärvisüsteem · Reetina · Epifüüs · Hüpüfüüüsi tagasagar Neuraalharjad (ganglioniliist) · Kraniaalsed ja sensoorsed ganglionid · Neerupealise säsiosa · Pigmentrakud Mesoderm · Kraniaalne mesoderm · Lateraalne mesoderm
2 populatsiooniks - trofoblast (väljas) ja embrüoblast (ICM, sisemine rakumass). Embrüo sisse ei teki tõelist blastotsööli, seega on lõigustumise tulemuseks blastotsüst. Emakavalendikus blastotsüst 'koorub', väljudes vitelliinkestast ning istutab end emaka limaskesta sisse. Toimub implantatsioon. * NB! Ürgjutti mitte segi ajada neuraaltoruga –need ei ole samad struktuurid! Ektoderm Millistele struktuuridele annavad aluse pinnaektoderm, neuraaltoru ja neuraalhari ning ektodermaalsed plakoodid? I. neuraaltoru - KNS (peaaju, seljaaju, reetina) neuronid ja makrogliia II. neuraalhari - parasümpaatilise, sümpaatilise, sensoorse närvisüsteemi neuronid, III. Schwanni rakud, neerupealise säsirakud, melanotsüüdid, peapiirkonna skeleti ja sidekoe komponendid IV. pinnaektoderm: a. ektodermaalsed plakoodid - sisekõrva rakud, haisteepiteeli
(putuktoidulised, primaadid, inimene, hiir) Hemoendoteliaalne platsenta – ema veri puutub kokku loote koorioni veresoone endoteeliga (käsitiivalised, küülik) 6.Ektoderm 60. Organogenees Peale lootelehtede (ektoderm, mesoderm, endoderm) moodustumist gastrulatsioonis hakkavad nendest organogeneesi (organite areng) käigus tekkima koed (histogenees) ja organid, mis lõpuks moodustavad organsüsteeme 61. Millistele struktuuridele annavad aluse pinnaektoderm, neuraaltoru ja neuraalhari ning ektodermaalsed plakoodid? Ektoderm annab aluse epidermisele ehk marrasknahale ja selle derivaatidele (nt higinäärmed, karvafolliikulid, küünised (küüned) ja ektodermaalsetele plakoodidele (sisekõrva rakud, haisteepiteeli rakud ja kraniaalnärvide neuronid, silma läätserakud, ajuripatsi eessagara rakud) 34 Neuraalharja rakkudele – neist tekkivad omakorda parasümpaatilise,
See on pluripotentne; võimeline diferentseeruma nii vere- kui ka lümfirakuks. Tüviraku jagunemisel tekib üks diferentseeruma spetsialiseerunud rakk ning üks tüvirakk, mis on võimeline ennast taastootma. Hematop tüvirakud on eellasteks punaverelibledele (erütrotsüütidele), valgetele verelibledele (granulotsüüdid, neutrofiilid, vereliistakud) ja lümfotsüütidele. 10. Ektoderm · Ektodermi derivaadid - Pinnaektoderm (epidermis e nahk, juuksed, küüned, suuepiteel, lääts), - neuraalhari (perifeerne NS, melanotsüüdid, hamba dentiin) - neuraaltoru (peaaju ja seljaaju ehk kesknärvisüsteem, motoorsed neuronid) · Kesknärvisüsteemi varajane areng (induktsioon, neuraaltoru teke ja selle anterio- posterioorne ja dorso -ventraalne polariseerumine) Gastrulatsiooni tulemusena tekivad 3 lootelehte; rakud pole enam totipotentsed ainult
annaabi.ee 
