kirja, kus selgitas, kuidas tema seda pingviini ette kujutab. Kirjas seisis: "Keegi on mingi logokonkursi välja kuulutanud ja ehk sellekäigus võiksid inimesed oma ideid veebilehele saata. Igatahes, see praegune pingviin näeb välja väga halb ja see pole tõesti piisavalt tugev,et hoida üleval maailma, maailm lihtsalt lömastab selle pingviini ära. Selles suhtes pole see õnnestunud ja kuigi positiivne logo. Nüüd, kui sa mõtled pingviinidele, hinga kõigepealt sügavalt sisse ja seejärel mõtle sõnale "kaisu". Hinga uuesti sügavalt sisse ja mõtle sõnale "armas". Mine tagasi sõnale "kaisu" ja mõtle nüüd sõnale "rahulolev". Oled siiani veel minuga? Tore... Nüüd, mõeldes pingviinidele, "rahulolu" tähendab, et ta on just kellegagi voodis olnud või et ta on ennast heeringast täis puginud. Usu mind, ma olen ekspert pingviinide alal, need kaks on tegelikult ainukesed võimalused.
kohane libedate kalade ja teiste loomade haaramiseks. Kuningpingviin on suuruselt teine pingviin keiserpingviini järel. Tema pikkus on kuni 1 meeter ja kaal 20 kilogrammi. Kuningpingviinid võivad rännata kuni 900 kilomeetri kaugusele, et toitu hankida. Kuningpingviinid pesitsevad 5 Antarktise saartel. Kuningpingviinid ja keiserpingviinid munevad vastupidiselt teistele pingviinidele ühe muna. 1.1.1.2 Keiserpingviin Keiserpingviin (Aptenodytes forsteri) on pingviinlaste sugukonda kuuluv suur lennuvõimetu lind. Keiserpingviinid on pingviinide seas kõige pikemad ja raskeimad. Isas- ja emaslindude nii sulestik kui suurus on sarnane. Nende kõrgus ulatub 122 cm-ni ja kaal umbes 22...37 kg-ni. Keiserpingviinide seljaosa on must, kõhuosa aga valge, rinnaosa helekollakas, kõrvapiirkond on säravkollane. Keiserpingviinid võivad rännata kuni 150 km kaugusele,
pealt veest välja ning maanduvad jääserval täpselt jalgadele. Kõik 17 pingviiniliiki elavad lõunapoolkeral, enamasti Antarktikas ja selle ümbruses. Antarktikas on aasta keskmine temperatuur 20 C. Kaks pingviiniliiki, kes sigivad Antarktise mandril, on keiserpingviin ja adeelia pingviin. Kuningpingviinid ja mitmed teised liigid sigivad kõik Antarktika saartel. Pingviinid toituvad kaladest ja kalmaaridest. Tihedad veekindlad karvataolised suled ja paks rasvakiht naha all annavad pingviinidele sooja. Nad sigivad maismaal suurtes kolooniates. Ühes koloonias võib olla kuni tuhat isendit. Palju pingviine koos annavad üksteisele sooja ja kaitset. Pingviinid munevad tavaliselt 1-3 muna. Olles munenud, sukeldub emane merre ja ujub minema. Isane sätib muna oma jalgadele ja katab selle erilise kotja nahakurruga, mis hoiab seda soojas. Järgnevad 64 päeva seisab pingviin pilkases pimeduses keset lumetorme ja haub muna. Kogu selle aja pingviin ei söö ja kõhnub.
Ujumiseks kasutavad nad oma tugevaid loiva-taolisi tiibu. Pingviinide ujumiskiirus on umbes 5-10 km/h, vahel isegi kuni 36 km/t. Vee all võib keiserpingviin veeta 9 minutit. Maismaal liiguvad pingviinid püstasendis ja neil on kummaline vaaruv kõnnak. Vahel võivad nad ka kõhu peal liuelda. Pingviinid ei saa lennata ega joosta. Pingviinide tihe kehakate on kaitseks külma ja niiskuse vastu. Nende tihe kehakate koosneb läikivatest vettpidavatest sulgedest, see tagabki pingviinidele kuivuse ja soojuse. Peale selle aitab külma vastu alusnaha paks rasvakiht, mis on 7 cm paks. Pingviine on ligi 17 liiki. Nendest kõige väiksem on kääbuspingviin, kelle kõrgus on ainult 40 cm. Suurim pingviin on 115 cm pikk keiserpingviin. Pingviinid on enamasti väga sarnased seljasulestik on must ja kõhusulestik valge. Liuglemine Maismaal kulgemine pole pingviinide tugev külg. Üle jäätunud maapinna kakerdades libastuvad nad väga tihti
Näiteks kuidas sealsed inimesed elavad, mida söövad ning turistid saavad kõik selle läbi elada. Seal asuvad ka traditsioonilised kõrtsid, kus sealsed elanikud õhtuti koos käivad. PATAGOONIA Hõlmab provintsides Rio Negro, Neuquen, Chubut ja Santa Cruz. Patagoonia lõunapoolseim osa Lõuna-Ameerikas ( asub nii Argentinas ja Tsiilis) on suur piirkond, miilel on palju parke ja looduskaitsealasid. Patagoonia rannik on koduks suurtele karjadele, sinivaalade ja tuhandetele pingviinidele. Argentina patagoonia on tohutul territooriumil, mis aina tõmbab külalisi ligi. Seal asuvad kaunid järved, jõed, mäed ning orud. Patagoonia on koduks ka paljudele elusolenditele nagu nt: lindudele, sinivaaladele ning tuhandetele hüljestele. Kasutatud allikad · https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ar.html · https://www.cia.gov/library/publications/the-world- factbook/maps/maptemplate_ar.html · http://hdrstats.undp
· 2. Fütoplankton: põhiline orgaanilise aine tootja veekogus, otsene või kaudne toidubaas kõikidele teistele veeorganismidele. Fotosünteesil tekkiv hapnik on oluline veeorganismide ainevahetusprotsessides, ning orgaaniliste ja mineraalsete ainete oksüdatsioonil. · 3. Zooplankton (ZP) on asendamatu toiduallikas kalamaimudele. Zooplanktonfaagid: heeringalised, makrellilised, siialised. ZP on toiduks pingviinidele, vaaladele. · 4. Plankterid on väärtuslikud bioindikaatorid. · 5. Planktonil on oluline osa põhjasetete (sapropeel=järvemuda) moodustamisel veekogus. 1 · 6. Spetsiifiline tähendus inimese ja tema lemmikloomade (koer, kass) jaoks: mageveelised zooplankterid sõudikuliste perekonnast Cyclops on vaheperemehed laiussi (Diphyllobothrium latum) arengus.
annaabi.ee 
