tankeritel. Katkemisel tõmbavad kiiresti kokku,mis võib tekitada traumaohtliku olukorra. 28)Taglaseketid: Koosnevad omavahel keevitusega ühendatud teraslülidest. Kasutatakse kohtades,kus on vaja suurt tugevust,vastupidavust mereveele ja otsesele päikesekiirguele. Lülid on ümmargused või ovaalsed. Eristatakse pikkade ja lühikeste lülidega kette. Jagunevad kalibreeritud ja mittekalibreeritud. 29)Mis on plokk? Plokk on seade,mis võimaldab muuta pingutavate trooside suunda.Plokkidest omakorda saab koostada lihtsat tõstemehhanismi-tali. Olenevalt materjalist ja siivide arvust esineb puust,plastikust ja terasest,ühe ja mitmesiivilise plokke. 30)Laevakere,tekkide ja tekiehitiste hooldamine: Laevakere ehk parraste hooldamise põhitööd tuleb planeerida dokkimise ajaks. Ekspluatatsiooni ajal saab läbi viia ainult korrektiivseid töid NT: väikeste värvivigastuste parandamine,uue värvikihi panek,mis ei nõua vana eemaldamist
ebamugavusi, kui paketti moodustavad lauad, prussid, plangud on erineva pikkusega. Selliste pakettide tekile stoovimisel tekivad suured tühikud, mis rikuvad tekilasti kompaktsust. Kui on oht, et sellised tühikud tekivad, tuleb stoovida trümmidesse, mitte tekile. Tekile lastitavad paketid peavad olema kokku köidetud ja pingutatud lintidega, mis reisi jooksul ei tohi lõdveneda. Lõdvenenud kinnituslintidesse võivad takerduda lasti kinnitust kontrollivate ja pingutavate meremeeste jalad. Reeglina asetatakse paketid tekile paralleelselt kiilusihiga. Poortide äärde tuleb paketid tingimata stoovida piki laeva. Äärmiste pakettide peale stoovitakse teise kihi paketid, lasti paremaks sidumiseks paigutatakse osa pakette põiki laeva. Samal eesmärgil paigutatakse paketid põiki laeva luukide peale. Kui pakettide pikkus on väga erinev, stoovitakse pikemad paketid vööri ja ahtrisse poortide äärde. Põiki laeva on lubatud stoovida ainult tasaste otstega pakette
aluseks nn. adaptatsioonisündroomi väljakujunemisel. Sündroom avaldub: · suutmatus lõõgastuda · unehäired · krooniline väsimus · töövõime langus · vereringe regulatsiooni häired · higistamishood Säilitamaks oma töövõimet, peame lähtuma meie organismi normaalse funktsioneerimise tagamisest. Teisalt tuleks hoiduda puhkuse ja vaba aja sisustamisest ekstreemsete ja pingutavate tegevustega, mille eesmärgiks ei ole tervistumine ega lõõgastumine. Huvitav on kirjeldus selle kohta, mis juhtub siis, kui toimub üleminek vaegliikumisest tugevale füüsilisele koormusele: Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 9
on määruste tekstis ära toodud ja mõeldud teatud kindlaks otstarbeks (või eriliste piirangutega). Need on: Ees-liin, Pallinguala, Vahetusala, Vaba-ala, Tagaliin ja Libero Asendamise Ala. Alad: Need on mängualast VÄLJAPOOL asuvad sektorid, mis on määruste järgi mõeldud eriliseks otstarbeks. Need on Soojendusala ja Karistusala. Alumine tasapind: See on tasapind, mis piirneb ülevalt võrgu alumise ääre ja alumiste võrku postide vahel pingutavate nööridega, külgedelt postidega ja alt mänguvälaku pinnaga. Ülemineku ala: Üleminekuala piiritletakse: - võrgu ülemise serva horisontaalne lint; - antennid ja nende mõttelised pikendused; - lagi. Pall peab vastaste VÄLJAKULE lendama läbi üleminekuala. Välimine ala: Välimine ala on võrguga ühes tasapinnas olev ala väljaspool üleminekuala ja alumist tasapinda. Vahetusala: See on vaba-ala osa, mille piires toimuvad mängijate vahetused.
annaabi.ee 
