torni Kabeli idaosa rekonstrueeriti eeskoja Püha Barbara kabeli asemele rajati Peter August Friedrich von Holstein-Becki hauakabel 1926. aastal eemaldati kirikust seoses keskkütte ehitamisega 30 tünnitäit luukeresid II MAAILMASÕDA Ettenägelikult alustati juba 1943. aastal kiriku kunstivarade evakueerimist 1944. aasta märtsipommitamise ajal sai kirik pommitabamuse Põlengu käigus hävisid kõik kirikusse jäänud esemed Tules hävisid pingistik ja koguduserõdud, orel, kantsel, katus ning tornikiiver Taastamist alustati 1953. aastal 1984. aastal, ligi kolmkümmend aastat kestnud restaureerimistööde järel, avati muuseum-kontserdisaaliks kohandatud hoone iguliste kiriku torn peale põlemist(1982) Tornikiivri paigaldamine KIRIKU ALTAR Valmistati Lübecki meistri Hermen Rode töökojas (1478-1481) Valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna tellimusel
Plettenbergi korraldusel kiriku juurde kirikumõis. · Liivi sõjas keskaegne sisustus arvatavasti hävis. 9 4/11/19 · 17. sajandi esimesel poolel (arvatavasti 1620. aastatel) valmistas arvatavasti Berendt Geistmann (Tallinna puunikerdaja) värvilise renessanss-stiilis altari. Kantsli valmistas 17. sajandi esimesel poolel Adam Pampelt. Ka pingistik on samast ajast. 1729. aastal sai see lisaks barokkstiilis kõlakatuse (kõlaräästa) Johann Valentin Rabe töökojast. · 1849 ehitati neogooti stiilis rohekashall altarisein Normanni nikerdustega. Altaripildi maalis 1849 Karl Siegmund Walther. 10 4/11/19 1857. aasta tulekahju · 25. mail (13. mail) 1857. aastal oli kirikus tulekahju.
Kantsli autoriks on Kuressaares tegutsenud meister Balthasar Raschky, kelle töödes on tuntav stiililine side Sileesia kunstiga. Kiriku klassitsistlikus stiilis altari on valmistanud Kuressare tisler Nommen Lorentzen 1827. a. Altari taga on imekaunis vitraazaken. Altarimaal ,,Kolgata" pärineb eelmisest altarist ja on maalitud 1788. a. Aegade vältel on kiriku interjööris toimunud mitmeid muudatusi. Nii puudus siin kiriku eksisteerimise algussajandeil pingistik. Arvatavasti 18. sajandil ehitati mõisnikust patrooni ja tema perekonna jaoks empoorrõdu kiriku pidihoone lõunaseina idanurka. Läbi lõunaseina raiuti sellele pääsemiseks ukseava. Empoorrõdu hävis 1941. a. tulekahjus, ukseava müüriti kinni viimase remondi käigus. Esimese oreli ehitas kirikusse köster Freundlich 19. sajandi keskel. Uus orel pärines 1887. aastast. Teise Maailmasõja järel orel lõhuti ja lõpuks ka orelirõdu.
Idapoolne võlvik sai endale barokse voluutviilu, sammasportaaliga fassaadiseina. Seda hakati nüüd Põhjaeeskojaks kutsuma 1682-1695: parandatakse torni, ehitatakse kõrgemaks, luuakse nüüdsele eeskujuks jäänud tornikiiver 18. saj: 1773. püstitati loodenurka kindral-kuberner P.A. von Holstein-Becki hilisbarokne hauakabel. 19. saj: akendele tehti leekestiilis ehisraamistikud, 1883 uuendatakse suurem osa tornikiivrist 9. märts 1944 hävis tornikiiver, katused, orel, väärid, pingistik ja palju muud ajaloolist sisustust kadusid. aja möödudes varises alla enamik võlve, piilareid, kõrgseinu. 1973 valmis taastatud kiriku tornikiiver, 1982 uus tornikiiver põleb maha, ehitatakse uuesti 1984 lõpetati Niguliste restaureerimine Niguliste tähtsamad teosed Altarid Maarja altar koorist paremal - Mustpeade vennaskond, telliti 15. saj enne 1493. - Meister: Püha Lucia legendi meister - 1493 jõudis Tallinasse - Maksis ka Suurgild
Tallinna gootikast. Välisarhitektuuris on selleks portaalide kompositsioonis esinev talumteravkaarset arhivolti ja portaali palendit siduv profileeritud vaheplaat, mis oli Tallinna 15. sajandi ehituskoolkonna üks olulisemaid tunnuseid, aga ka interjööri vööndkaarte lõppude kujundamine rippkonsoolidena. Viimane osa samuti Tallinna keskaegsele arhitektuurile iseloomulikuks detailiks. Meeldivalt n kujundatud altar, kantsel, orel koos relivääriga, uksed ja pingistik. Tumedaks pritsitud altari ehisraamistiku kujunduses domineerib selle ülaosa: keskel nikerdatud nn krabidega ääristatu kolmnurkset viilu flankeerivat kahelt poolt saledad fiaaltornikesed. Altariraamistiku ja laua valmistas meister F. Kühne. Altarimaal ,,Kristus ristil" on Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemikult ja professorilt Karl Gottlieb Wenigilt. 12
Lisaks akende veeliistud ja käärkambri seina müüritud kivi kahe vapikujutisega ning aastaarvuga 1637. Oluline ruumi dominant on pikihoone dolomiidist sammastele toetuv rõdu ja sellega stilistiliselt liituv loož- rõdu vanema käärkambri ukse kohal. Dolomiidist on ka klassitsistlik, portikust meenutav altarisein, millel altarimaal pärineb omal ajal väga hinnatud kunstnikult Carl Siegismund Waltherilt. Väärtuslik on 1830ndate pingistik pikihoone lõuna- ja põhjaseina ääres ning rõdul 23 (Vikipeedia, 2015) (Muinsuskaitseamet) (EELK) 24 (Saaremaa.ee) (Muinsuskaitseamet) 16 ja samast ajast pärinevad uksed. Hoone paekivist seinad on krohvitud ja värvitud lubivärviga. Pikihoone ja koori katusel on turvikkonstruktsioon, katusekatteks s-savikivi. Tornikiiver,
annaabi.ee 
