S Konstruktsioonile lubatud pinge saadakse piirpinge ja nõutava varuteguri kaudu Konstruktsiooni tugevustingimus seisneb selles, et maksimaalsed selle elementide sees tekkivaid pinged max ei ületaksid lubatud pinget, ehk 7.Mida iseloomustavad normaal- ja tangentsiaalpinge. Tähistus. Pingevektor esitatakse enamasti kahe komponendina: 1) lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge iseloomustab aineosakesi üksteisest eemale rebivate või neid üksteisele lähendavate jõudude intensiivsust; 2) lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaal- ehk nihkepinge näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude intensiivsust. 8.Tõmbe- ja survepinge. Tugevustingimus tõmbel ja survel. T
6. Mis on materjali lubatav pinge ja kuidas see leitakse erinevatele materjalidele? ReH Konstruktsioonile lubatud pinge saadakse piirpinge ja nõutava varuteguri kaudu S Konstruktsiooni tugevustingimus seisneb selles, et maksimaalsed selle elementide sees tekkivaid pinged ei ületaksid lubatud pinget, ehk max 7. Mida iseloomustavad normaal- ja tangentsiaalpinge. Tähistus. Pingevektor esitatakse enamasti kahe komponendina: 1) lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge iseloomustab aineosakesi üksteisest eemale rebivate või neid üksteisele lähendavate jõudude intensiivsust; 2) lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaal- ehk nihkepinge näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude intensiivsust. 8. Tõmbe- ja survepinge. Tugevustingimus tõmbel ja survel.
elementide sees tekkivaid pinged ei ületaksid lubatud pinget, ehk max [ ] purunemisele vastava piirseisundi eel. Detaili lõikearvutuses eeldatakse seetõttu ühtlast lõikepinge laotust ning pinge leitakse valemiga 28. Mida iseloomustavad normaal- ja tangentsiaalpinge. Tähistus. Pingevektor esitatakse enamasti kahe komponendina: 1) lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge iseloomustab aineosakesi üksteisest eemale rebivate või neid üksteisele lähendavate jõudude intensiivsust; 2) lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaal- 33. Väändepinge. Tugevustingimus väändel. ehk nihkepinge näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude Väändepinge tekib, kui ristlõikeid üksteise suhtes pööratakse ümber varda telje. intensiivsust
tähenduses hetkväärtus. Asendis OF (90° ehk /2) on hetkväärtus maksimaalne ehk amplituudväärtus, ning hakkab sealt edasi langema, jõudes poolpöördega asendis OH (180° ehk ) jälle tagasi nulliks. Edasi muutub hetkväärtus negatiivseks, saavutab amplituudväärtuse siis kui nurk on 270° ehk 3/2 ja jõuab tagasi nulli täispöörde ehk perioodi (360° ehk 2) möödudes. Edasi kõik kordub. Kui võrgusagedus on 50 hertsi, teeb pingevektor nurksagedusega = 2f = 50 pööret sekundis. Täisnurkses kolmnurgas OAB kujutab vertikaallõik AB (ja tema projektsioon sinusoidil ab) pinge hetkväärtust u =U m sin = U m sin t. Periood 0 T/12 T/6 T/4 T/3 5T/12 T/2 7T/12 2T/3 3T/4 5T/6 11T/12 T Nurk kraadides 0° 30° 60° 90° 120° 150° 180° 210° 240° 270° 300° 330° 360°
Tc = = . fc kf Et saada resulteerivat vektorit u*, mis paikneb naabervektorite Ui ja Ui+1 vahel, tuleb impulsside Ui ning Ui+1 lülitusjärjekord genereerida igas ajavahemikus kestusega ti ja ti+1 siis u* = fc (ti Ui + ti+1Ui+1), 136 kus Ui on üks pingevektoritest, Ui+1 järgmine pingevektor, Tc modulatsiooniperiood ja ti ning ti+1 reaalajas arvutatud ajavahemikud, kus kaks vektorit on kõrvuti. Vektori u* ja ajavahemiku ti minimaalväärtusteks on 0, kuna nende maksimaalväärtused on u*max ja Tc. Üldjuhul ti + ti+1 + t0 = Tc, kus t0 on nullpingevektori kestus. Ajavahemike ti ja ti+1 kohta kehtivad seosed 3u * ti = Tc sin - * ,
tähenduses hetkväärtus. Asendis OF (90° ehk /2) on hetkväärtus maksimaalne ehk amplituudväärtus, ning hakkab sealt edasi langema, jõudes poolpöördega asendis OH (180° ehk ) jälle tagasi nulliks. Edasi muutub hetkväärtus negatiivseks, saavutab amplituudväärtuse siis kui nurk on 270° ehk 3/2 ja jõuab tagasi nulli täispöörde ehk perioodi (360° ehk 2) möödudes. Edasi kõik kordub. Kui võrgusagedus on 50 hertsi, teeb pingevektor nurksagedusega = 2f = 50 pööret sekundis. Täisnurkses kolmnurgas OAB kujutab vertikaallõik AB (ja tema projektsioon sinusoidil ab) pinge hetkväärtust u =U m sin = U m sin t. Periood 0 T/12 T/6 T/4 T/3 5T/12 T/2 7T/12 2T/3 3T/4 5T/6 11T/12 T Nurk kraadides 0° 30° 60° 90° 120° 150° 180° 210° 240° 270° 300° 330° 360°
T Positiivne sisejõud Negatiivne sisejõud Pingeks nimetatakse lõikepinna vaadeldavas punktis pinnaühikule taandatud sisejõudu dF p . dF dA Mõõtühikud: N/m2 Pa dA või N/mm2 MPa. Pingevektor esitatakse enamasti kahe komponendina: - lõikepinnaga risti mõjuv normaalpinge iseloomustab aineosakesi üksteisest eemale rebivate või neid üksteisele lähendavate jõudude intensiivsust; - lõikepinna sihis mõjuv tangentsiaal- ehk nihkepinge näitab aineosakesi piki lõikepinda teisaldavate jõudude intensiivsust. x
annaabi.ee 
