1950-ndate aastate alguse kõige vingem parteiline kriitika suhtus Lutsusse võrdlemisi sallivalt: oli ju vaja vähemalt ühte elavat vanemat rahvakirjanikku, muidu oleks plats hoopis lagedaks jäänud. Kirjaniku viimaseks trükitud uudisteoseks jäi 1945. aastal ilmunud ,,Jüri Pügal", mis sai ideoloogilise hukkamõistu osaliseks. 1948. aastal oli Lutsul tõsine soov jätkata mälestuste kirjutamist 1917. aastast, ent ideoloogilise atmosfääri pingestudes ei olnud sellel määratud teoks saada. 1949-1950 kirjutati palju ,,ellujäämisluuletusi" (et sõna otseses mõttes oma elu päästa), aga niisamuti oli ka ,,ellujäämisartikleid" patukahetsuskirjutisi. Ka Lutsu punase värvinguga kirjutisi võib võtta kui ellujäämis- ja äraelamisartikleid. Tihti olid punased loosungid toimetuse poolt juurde kirjutatud. Ei Luts ise ega lugejadki võtnud neid kirjatöid tõsiselt peaasi, et
sallivalt: oli ju vaja vähemalt ühte elavat vanemat rahvakirjanikku, muidu oleks plats hoopis lagedaks jäänud. 5 Kirjaniku viimaseks trükitud uudisteoseks jäi 1945. aastal ilmunud ,,Jüri Pügal", mis sai ideoloogilise hukkamõistu osaliseks. 1948. aastal oli Lutsul tõsine soov jätkata mälestuste kirjutamist 1917. aastast, ent ideoloogilise atmosfääri pingestudes ei olnud sellel määratud teoks saada. 1949-1950 kirjutati palju ,,ellujäämisluuletusi" (et sõna otseses mõttes oma elu päästa), aga niisamuti oli ka ,,ellujäämisartikleid" patukahetsuskirjutisi. Ka Lutsu punase värvinguga kirjutisi võib võtta kui ellujäämis- ja äraelamisartikleid. Tihti olid punased loosungid toimetuse poolt juurde kirjutatud. Ei Luts ise ega lugejadki võtnud neid
Poolkeelatud raamat oli pikka aega ,,Sügis". 1950-ndate aastate alguse kõige vingem parteiline kriitika suhtus Lutsusse võrdlemisi sallivalt: oli ju vaja vähemalt ühte elavat vanemat rahvakirjanikku, muidu oleks plats hoopis lagedaks jäänud. Kirjaniku viimaseks trükitud uudisteoseks jäi 1945. aastal ilmunud ,,Jüri Pügal", mis sai ideoloogilise hukkamõistu osaliseks. 1948. aastal oli Lutsul tõsine soov jätkata mälestuste kirjutamist 1917. aastast, ent ideoloogilise atmosfääri pingestudes ei olnud sellel määratud teoks saada. Elutee lõpp O.Luts on meie väheseid rahvakirjanikke selle sõna ehedas tähenduses. Valides aine ja tegelastüübid rahva hulgast, on ta neid väärtustanud rahvaliku keele ja huumoriga. Lutsu jutustamislaad ja teoste mälestuslik tagapõhi on avanud tema loomingule tee lugejate südameisse. Lutsu kirjanduslikku tegevust hinnati kõrgelt. Esimese eesti kirjanikuna määrati talle 1941. personaalpension ja anti 1945
1950-ndate aastate alguse kõige vingem parteiline kriitika suhtus Lutsusse võrdlemisi sallivalt: oli ju vaja vähemalt ühte elavat vanemat rahvakirjanikku, muidu oleks plats hoopis lagedaks jäänud. Kirjaniku viimaseks trükitud uudisteoseks jäi 1945. aastal ilmunud ,,Jüri Pügal", mis sai ideoloogilise hukkamõistu osaliseks. 1948. aastal oli Lutsul tõsine soov jätkata mälestuste kirjutamist 1917. aastast, ent ideoloogilise atmosfääri pingestudes ei olnud sellel määratud teoks saada. 3 1949-1950 kirjutati palju ,,ellujäämisluuletusi" (et sõna otseses mõttes oma elu päästa), aga niisamuti oli ka ,,ellujäämisartikleid" patukahetsuskirjutisi. Ka Lutsu punase värvinguga kirjutisi võib võtta kui ellujäämis- ja äraelamisartikleid. Tihti olid punased loosungid toimetuse poolt juurde kirjutatud. Ei Luts ise ega lugejadki võtnud neid kirjatöid tõsiselt
pühendatud järgmised kaks peatükki. Edasi leiavad käsitlemist valdkonnad, millest algab logistika ja tarneahela juhtimine. Nendeks on varude haldamine ja ostutegevus. Klienditeeninduse kvaliteet logistikas on määrava tähtsusega ja see mõjutab konkurentsi pingestudes üha enam klientide arvu ning ettevõtte majandustegevuse tulemuslikkust – sellest on pikemalt juttu kuueteistkümnendas peatükis. Kuluarvestus on oluline kõikide logistikatoimingute puhul, kuna ilma logistikatoimingute ja kogu logistikaprotsessi kulude taset teadmata on ettevõttes võimatu mistahes parendustegevus logistika ja tarneahela juhtimise
annaabi.ee 
