El.mag. nähtused, mis põhjustavad häiringuid: madalasag. juhtivusnähtused; madalasaged. kiirgusnähtused; kõrgsageduslikud juhtivusnähtused; kiirguslikud lahendusnähtused; elektrostaatilised lahendusnähtused; elektromagnetliline tuumaimpulss.Kõige tähtsam on esimene rühm kuhu kuuluvad ka pinge kvaliteedi nähtused. 3. Elektri kvaliteedinäitajad Pinge kvaliteedinäitajad: võrgusagedus, pingetase/aeglased pingemuutused, pingelohud ja kiired pingemuutused; lühiajalised/pikaajalised toitekatkestused; võrgusag/transient liigpinged; toitepinge asümmeetria; kõrgemad/vaheharmoonikud;signaalpinged; alaliskomponendid vahelduvvooluvõrkudes; flikkerid. 4. Võrgusagedus +-1% 99,5% nädalas. +-0,5%=kvaliteedi kõrgtase, +-1%=normaaltase 5. Pingehälve, pingemuutused, värelus 95% MP/KP toitepinge efektiivväärtuse 10min. keskväärtusest olema normaaltingimusel +-10%. Värelus e
Kuna metallides on kõrgeim hõivatud energiatsoon ainult osaliselt elektronidega asustatud, on nad head soojusjuhid. 4. Miks pooljuhtide juhtivus temperatuuri tõstmisel muutub? Vabad elektronid tekivad temperatuuri tõustes, juhtivustsoonis elektronide arv suureneb. 5. Transistorid Kollektor hakkab koguma elektrone, emitter saadab auke välja kollektorisse. Transistori omadus transistor võimendab emitteri ja baasi vahelist pinget. Väikesed pingemuutused emitteri ja baasi vahel tekitavad suuri pingemuutusi baasi ja kollektori vahel. St et transistor on pinge võimendaja. Baasi potentsiaalid npn pos, pnp neg Transistor on pinge võimendaja. 6. Pooljuhtdioodi tööpõhimõte Elektrivoolu läbib pn siirde tekitavad põhilised laengukandjad. Nii n-pooljuhid kui p-pooljuhid. Voolutugevus on suur ja pn-siirde takistus on väike. 7. Väljatransistor ( tööpõhimõte, skeem) Pais + - kiirendab elektronide liikumist
+joonis 10)Pooljuht diood Põhiomadus: lasta hästi läbi voolu ainult ühes suunas. Kasutatakse vahelduvvoolu alaldamisel. Skeemi tähis: I-on rakendatud päripinge. P-N siiret läbivad põhilised laengukandjad. Neid on palju ja tekib tugev vool. II- on rakendatud vastupinge P-n siiret läbivad kõrvalised laengukandjad. Tekib väga väike vool-vastuvool. 11)Transistor ehk pooljuht triood. Põhiomadus: võimendus. Genereerib elektrivõnkumisi. Väikesed pingemuutused emitteri vooluringis U1, tekitavad suuri pingemuutusi kollektori vooluringis U2. p-n-p või n-p-n. + joonis 12)Termistor-termotakisti, ehk kui pooljuhte kasutatakse tundlike temperatuuritajuritena.
14. MIS ON ÜLETIHENENUD PINNASED? Normaalselt tihenenuks loetakse pinnast millele ei ole kunagi mõjunud suurem pinge, kui käesoleval ajal mõjuv omakaalupinge. Kui pinnas on varem tihenenud suurema pinge all kui käesoleval ajal mõjuv omakaalupinge, nimetatakse pinnast ületihenenuks. Ületihenemise põhjused võivad olla mitmesugused - liustikujää koormus, praeguseks eemaldatud pinnasekihi kaal, veetaseme muutusest tingitud pingemuutused, pinnase pikaajaline tihenemine roomedeformatsioonide käigus jne. Ületihenemissuurust mõõdetakse ületihenemisteguriga Rc = ´p/´gz, kus ´p on pinnasele varem mõjunud pinge ja ´gz on käesoleval ajal mõjuv omakaalupinge. Üle tihenemise põhjuseks võib olla mingi koormis geoloogilises minevikus,mis hiljem on looduslike protsesside käigus on käesolevaks ajaks kadunud. Näiteks võib see olla ära uhutud pinnasekiht või maa-ala katnud liustikujää.
2.3.6. Normaalselt tihenenud ja ületihenenud pinnas. Normaalselt tihenenuks loetakse pinnast millele ei ole kunagi mõjunud suurem pinge, kui käesoleval ajal mõjuv omakaalupinge. Kui pinnas on varem tihenenud suurema pinge all kui käesoleval ajal mõjuv omakaalupinge, nimetatakse pinnast ületihenenuks. Ületihenemise põhjused võivad olla mitmesugused - liustikujää koormus, praeguseks eemaldatud pinnasekihi kaal, veetaseme muutusest tingitud pingemuutused, pinnase pikaajaline tihenemine roomedeformatsioonide käigus jne. Ületihenemissuurust mõõdetakse ületihenemisteguriga Rc = ´p/´gz, kus ´p on pinnasele varem mõjunud pinge ja ´gz on käesoleval ajal mõjuv omakaalupinge. ´gz saab arvutada pinnase mahukaalu abil. ´p saab määrata kompressioonikatse andmetest (vt lisa p 2.3.6.) kui kõvera murdepunktile vastava pinge. Pinnasele varem mõjunud pinge ´p (eeltihene-mispinge) või ületihenemisteguri Rc usaldusväärsest
pinge tippväärtusel. Kasutatakse seda lülitit mitmesuguste solenoidide lülitamiseks, sest enamasti on solenoididel vaja alghetkel tugevamat voolu, et kiirendada solenoidi tõmbumist. Rakenduselektroonika 32 Kontaktivabade lülitite eripäraks on suhteliselt halb häirekindlus, kiirete pinge muutuste korral. Need kiired pingemuutused tekivad toite võrku võimsate tarbijate lülimisel ja nende pinge impulside toimel võivad türistorid iseeneslikult avaneda. Selle tõttu kasutatakse häireid summutavaid elemente, milleks võivad olla varistorid või RC ahelad. Varistori takistus sõltub teatavasti pingest ja nad on projekteeritud nii, et normaalse võrgupinge korral (400V) on nende takistus sedavõrd suur, et nad mingit toimet ei oma. Pinge suurenemisel alatest 500V aga väheneb
vahelduv-sisendpinge, siis tekitavad väikesed sisendpinge muutused küllalt suuri emittervoolu muutusi (avasuunareziim). Peaaegu samasuured voolumuutused tekivad ka kollektorvoolus. Kollektorringi vastusuunareziimist tingituna on selle ahela takistus suur ja võime sinna lülitada koormustakistuse, mis peaaegu ei mõjuta kollektorringi tööd. Kollektorringis oleval koormustakistil aga tekivad kollektorvoolu muutuste tulemusena pingemuutused ja järelikult võime takistilt saada väljundpinge. Kirjeldatud protsessi illustreerivad joonisel 6.3 toodud graafikud. ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.35 JOONIS 6.3. Kokkuvõtlikult võime transistori tööpõhimõtte kohta öelda järgmist: väikese takistusega emitterringis sisendpinge poolt tekitatud voolumuutused kanduvad peaaegu samasuurtena üle suure takistusega kollektorringi ning kollektorringi lülitatud
Kui rakendada emitteri ja baasi vahele lisaks alalispingele ka vahelduv-sisendpinge, siis tekitavad väikesed sisendpinge muutused küllalt suuri emittervoolu muutusi (avasuunareziim). Peaaegu samasuured voolumuutused tekivad ka kollektorvoolus. Kollektorringi vastusuunareziimist tingituna on selle ahela takistus suur ja võime sinna lülitada koormustakistuse, mis peaaegu ei mõjuta kollektorringi tööd. Kollektorringis oleval koormustakistil aga tekivad kollektorvoolu muutuste tulemusena pingemuutused ja järelikult võime takistilt saada võimendatud väljundpinge. Kirjeldatud protsessi illustreerivad joonisel 6.3 toodud graafikud . U J = I R » U = I r VÄL L sis E sis ; K= U / U R / r välj sis L sis
Kui rakendada emitteri ja baasi vahele lisaks alalispingele ka vahelduv-sisendpinge, siis tekitavad väikesed sisendpinge muutused küllalt suuri emittervoolu muutusi (avasuunareziim). Peaaegu samasuured voolumuutused tekivad ka kollektorvoolus. Kollektorringi vastusuunareziimist tingituna on selle ahela takistus suur ja võime sinna lülitada koormustakistuse, mis peaaegu ei mõjuta kollektorringi tööd. Kollektorringis oleval koormustakistil aga tekivad kollektorvoolu muutuste tulemusena pingemuutused ja järelikult võime takistilt saada võimendatud väljundpinge. Kirjeldatud protsessi illustreerivad joonisel 6.3 toodud graafikud . UVÄLJ = I RL » Usis = IE rsis ; K= Uvälj/ Usis RL/ rsis 29 JOONIS 4.4.
annaabi.ee 
