Voltmeetri ja mapermeetri skaala on kalibreeritud nii, et galvanomeetri osuti näitab vastavalt kas pingelangust tarbijal või voolutugevust vooluringis. 7. ELEKTROMOOTORJÕUD JA KLEMMIPINGE Elektripatarei elektromotoorjõuks nimetatakse tema elektroodivahelist pinget juhul, kui patareist voolu ei võeta. Kui aga patarei on lülitatud vooluringi, tuleb silmas pidada, et ka patareil endal on sisetakistus, millel tekib samuti pingelaeng. Kui mõõta elektroodivahelist pinget nüüd, tuleb see mõnevõrra väiksem, kui on elektromotoorjõud. Vooluringi lülitatud patarei elektroodivahelist pinget nimetatakse klemmpingeks. Olgu näiteks patarei, mille sisetakistus on 0,1 oomi ja eletromotoorjõud 12V, lülitatud vooluringi ja põhjustagu see seal voolu tugevusega 10A. Vastavalt Ohmi seadusele on sel juhul pingelaeng patarei sisetakistusel 10A*0,1=1V Selle patarei klemmipinge antud vooluahelas on siis 12-1=11 volti
Elektromotoorj:kõrvalj töö ühiklangu ümberpaigutamisel vooluringis. voolutugevus B-magnetinduktsioon l-juhtmelõigu pikkus -nurk voolu polariseerumisvõimet. =Eo/E; E - elektrivälja tugevus dielektrikus E o - Elektromotoorj suurim pinge, mida vooluallikas on üldse suuteline suuna ja B vektori vahel q-laeng v-kiirus. elektrivälja tugevus vaakumis tekitama. E = IR+Ir [pingelaeng sise ja välisahelas] = e 1+e2 = E Mehaaniline töö:keha liigub mingi j mõjul. A kirjeldab tehtavat pingutust Sirgliikumise hetkkiirus:kehakiirus teatud ajahetkel. Hetkkiirus [kõrvaljõudude põhjustatud pingetõusude summa] ja võrdub j ja keha nihke vektori skalaarkorrutisega. Ühik dsaul-J. Kui F vektoriaalne suurus. v=s/t, t=0. Ühik 1m/s. Näitab palju muutub
laengukandjate arvu määrab peamiselt juhi mõõtmed. Voolutihedus on juhi ühikulist ristlõiget läbiv voolutugevus. j=I/S, 1A/m2 Ohmi seadus-voolutugevus juhis on võrdeline pingega. I=U/R. St kui pinge suureneb n korda, suureneb ka voolutugevus n korda. 1 amper. Jadalülituse korral on üks mittehargnev mitmest takistist koosnev vooluring, vool peab kõigil tarbijatel olema ühesugune. I1=I2=I3=U1/R1=U2/R2=U3/R3. R=R1+R2+R3 Rööplülituse korral on pingelaeng kõigil takistitel ühesugune. U=U1=U2=U3=I1R1=I2R2=I3R3 1/R=1/R1+1/R2+1/R3 Kõrvaljõud liigutavad laenguid elektrijõududele vastupidises suunas, hoides potentsiaalide vahe jäävana. Alalisvoolu saamiseks peab juhi ühest otsast kandma laenguid tagasi teise otsa väljaspool juhti mitteelektrostaatiliste jõudude mõjul ehk kõrvaljõudude mõjul. See on võimalik ainult mitteelektrostaatilise päritoluga: keemilised protsessid (patareid, akud), ajas
Voolutugevus sõltub laengukandjate arvust ja kiirusest. Kiiruse määrab laengutele mõjuv jõud (seega elektrivälja tugevus). Laengukandjate arvu määrab peamiselt juhi mõõtmed. Voolutihedus on juhi ühikulist ristlõiget läbiv voolutugevus. · Pinge (pingelangus) (+ valem ja mõõtühik) Pingeks ehk pingelanguseks vooluga juhtme kahe punkti vahel nimetatakse tööd, mida tuleb teha ühikulise laengu viimiseks ühest punktist teise. Pingelaeng võrdub elektrivälja potentsiaalide vahega juhtmelõigu otste vahel. · Ohm'i seadus ahela osa kohta (+ valem) Voolutugevus juhis on võrdeline pingega. See tähendab, et kui pinge suureneb n korda, suureneb ka voolutugevus n korda. Võrdetegur sõltub juhi mõõtmetest ning materjalist. · Juhi takistus (+ valem, millest oleneb, sõltuvus temperatuurist) Juhi takistus R on juhi elektrijuhtimist iseloomustav suurus, mis defineeritakse kui Ohm'i
Laetud kondensaatori elektrivälja energia: E=CU2 / 2 U-vahelduvpinge C-kondensaatori mahtuvus. 65. Alalisvool on ajas muutumatu suunaga kestev elektrivool. Alalisvoolu suurimaks eeliseks on võimalus teda koguda ja salvestada. Patareid ja akud on ühed peamised alalisvoolu allikad. Elektromotoorjõud näitab, kui suur on kõrvaljõudude töö ühiklangu ümberpaigutamisel vooluringis. Elektromotoorjõud on suurim pinge, mida vooluallikas on üldse suuteline tekitama. E = IR+Ir [pingelaeng sise ja välisahelas] = e1+e2 = E [kõrvaljõudude põhjustatud pingetõusude summa] Alalisvoolu saamiseks peab juhi ühest otsast kandma laenguid tagasi teise otsa väljaspool juhti mitteelektrostaatiliste jõudude mõjul ehk Alalisvoolu saamiseks peab juhi ühest otsast kandma laenguid tagasi teise otsa väljaspool juhti mitteelektrostaatiliste jõudude mõjul ehk kõrvaljõudude mõjul. 66. Elektrivool metallides. Voolutugevusest määratud suurused.
Siin 0= 8,85 . 10-12 C2/Nm2 on elektriline konstant. Elektriväli on üks mateeria vorme, mis eksisteerib sôltumata meist ja meie teadmisest tema kohta. elektriväli ümbritseb laetud kehi ja selle kaudu kandub ühe laetud keha môju teise laetud kehani. Elektrivälja tugevus E, näitab kui tugevasti väli môjub antud punktis positiivsele ühiklaengule. E = F / q (1N/C) Elektrivälja tugevus on vôrdne ühikuga, kui 1m pikkusel lôigul mööda välja jôujooni on pingelaeng 1V. E = U / d (1V/1m) Elektriväljade superpositsiooni pôhimôte: E = E1+ E2+ ... Kui välju tekitab mitu laengut, siis mingis punktis resultantelektrivälja tugevus leitakse nende elektrivälja tugevuste geomeetrilise summana. Elektrivälja jôujooned algavad positiivselt laengult ja suunduvad lôpmatusse vôi negatiivsele laengule. Elektrivälja tugevuse vektor on igas punktis nende jôujoonte puutuja sihiline.
annaabi.ee 
