väändemomenti. Pööramise kiirus on 0,1° sek. Suurem pööramise kiirus annab E < 5 MPa, 2.keskmiselt kokkusurutav 5 < E < 15 MPa, 3.vähe kokkusurutav serva all. Kuid otsese mõõtmisega on fikseeritud ka paraboolset suurema tugevuse. Tiiviku pööramisele avaldavad vastupanu nihkejõud, mis E > 15 MPa, pingejaotust, kus maksimaalsed kontaktpinged esinevad vundamendi tekivad tiiviku laiusega võrdse läbimõõduga silindri külgpinnal ja otspindadel. Voolavusarvu järgi on Eestis pinnased jaotatud järgmiselt: 1.- kva IL 0 , keskkoha all. Selline pingejaotus on saadud liivpinnasel asuva, eriti Silindri külgpind ja otspinnad võtab vastu kindla valemiga arvutatavad 2.poolkõva 0 < IL 0,25 , 3.sitke 0,25 < IL 0,50 , 4
· Vajalik lekkerada: Ll = efUm · Ühe isolaatori lekkerada Li efUmi · Isolaatorite arv isolaatorketis 110 kV n = 7...9 330 kV n = 16...19 Parandustegur K · kui Dkeskm.= 300...500 mm, siis KD = 1,1 · kui Dkeskm.> 500 mm, siis KD = 1,2 Lekkeraja parandatud pikkus: Ll = efUmKD Isolaatori valikul on oluline ka nn. lekkeraja tegur KCF ,kus: Lü on ülelöögiraja pikkus. 34. Pingete jagunemine isolaatorketis Isolaatorketis esinevad mahtuvused mõjutavad pingejaotust isolaatorketis: Joonis 2.41 Pingete jagunemine isolaatorketis: c0 isolaatori oma mahtuvus c1 isolaatori mahtuvus maa suhtes c2 isolaatori mahtuvus juhtme suhtes n isolaatori järjekorranumber u isolaatorile langev osapinge protsentides · Joonisel 2.41 on nooltega kujutatud isolaatorite mahtuvusi läbivate voolude suunad. · Isolaatorite ja maa (traaversi) vahelised mahtuvused c1 ja vastavad voolud on mõnevõrra
Seepärast võib arvata, et aktiivsurve jaguneb teisiti, kui eeldab Coulomb' teooria. 22 Eksperimentaalsed uuringud ongi näidanud, et seina ülaosas toe kohas on surve teoreetilisest suurem ja keskosas mõnevõrra väiksem (joonis 10.45). Sellise erinevuse tõttu on toele mõjuv jõud mõnevõrra suurem ja paindemomendid seina keskosas veidi suuremad, kui arvutatud lineaarset pingejaotust arvestades. Ankrujõu ja paindemomendi erinevuse suurus sõltub pinnase tugevusest ja seina jäikusest(mida suurem sisehõõrdenurk ja väiksem jäikus, seda suurem erinevus). Ankurdatud sulundseintega toimunud avariide analüüs näitab, et enamasti on põhjuseks tugede purunemine või ankru järeleandlikus. Praktiliselt kunagi ei ole põhjuseks olnud seina purunemine paindel. Seepärast võetakse toe arvutamisel sellele mõjuv jõud 1,41,5 korda suurem, kui annab eeltoodud arvutusskeem
Seepärast peaks tegelik pingeepüür omandama sadula kuju, nagu näidatud joonisel punktiirjoonega. Võrreldes teoreetilise lahendiga peab keskosas pinge veidi suurenema, et tasakaalustada pinge vähenemist serva all. Pinge eksperimentaalne mõõtmine on näidanud, et pingejaotus tegeliku jäiga vundamendi all on tõepoolest sarnane joonisel 6.24 kriipsjoonega näidatule. Kuid otsese mõõtmisega on fikseeritud ka teistsugust, paraboolset pingejaotust, kus maksimaalsed kontaktpinged esinevad vundamendi keskkoha all ( joon. 6.25). J o o n is 6 .2 5 K o n ta k tp in g e e p ü ü r id j ä ig a v u n d a m e n d i a ll e rin e v a te k o o rm u s te k o rra l Selline pingejaotus on saadud liivpinnasel asuva, eriti süvistamata vundamendi mudeli all. Savipinnasele toetuva talla puhul on epüür reeglina sadulakujuline. Seletatav on see liiva väikese nihketugevusega maapinna lähedal, kus normaalpinge omakaalust on väike
fv ,90 ,d hf ≤ 4bef 0.8 τmean ,d ≤ 4bef kui fv ,90 ,d hf > 4bef hf τmean,d - arvutuslik nihkepinge lõikes 1-1, eeldades ühtlast pingejaotust fv,90,d - seinaplaadi arvutuslik nihketugevus plaadi tasandis-„rolling shear“ hf - on kas hf,c või hf,t b w - karpristlõikega taladele b ef = bw - I-ristlõikega taladele 2 PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 68/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 7.4
Võib kasutada ka muid lihtsustatud pinge-deformatsiooniseoseid eeldusel, et need on ekvivalent- sed või konservatiivsemad, kui punktis paraboollineaarne seos. Selline on näiteks joonisel 2.2 toodud bilineaarne pinge-deformatsiooniseos, kus c3 ja cu3 suurused võetakse tabelist 1.2 ja survepinged ning -deformatsioonid on näidatud absoluutväärtustena. Kasutada võib joonisel 2.3 näidatud ristkülikulist pingejaotust. Survetsooni arvutuskõrgust mää- rav tegur ja survetsooni efektiivset tugevust määrav tegur võetakse järgnevalt: = 0,8 kui fck 50 MPa , = 0,8 (fck 50)/ 400 kui 50 < fck 90 MPa ja =1,0 kui fck 50 MPa , = 1,0 (fck 50)/ 200 kui 50 < fck 90 MPa. Kui survetsooni laius väheneb betooni enimsurutud kihi suunas, siis tuleks fcd väär- tust vähendada 10% võrra.
annaabi.ee 
