rakendumisvooluga mitte üle 30 mA. Lisakaitse rakenduv põhi- ja/või rikkekaitse mingil põhjusel ei toimi. Seadmeid kasutatakse hooletult või ohuteadmatult. Ohtliku pingestatud osa puudutamine Otsepuute alll mõistetakse madalpingepaigaldistes inimese või looma vahetut kontakti pingestatud osaga. Madalpingepaigaldis: Pinge vahelduvvoolul 1000V ; Pinge alalisvoolul 1500V Kaudpuude Siis kui inimene puudutab pingealdist osa, mis on sattunud pinge alla isolatsiooni rikke tõttu. Puutevõimalikud juhtivad osad: Pingealtid juhtivad osad Metalltorustikud jms. Mis elektirpaigaldisse ei kuulu. Rikkekaitse saavutamine: · Täiendavate kaitsevõtetega, mis ei sõltu põhikaitsest · Tugevdatud kaitsevõttega, mis on ettenähtud nii põhi- kui ka rikkekaidsena Täiendav kaitsevõte Kui kaht sõltumatut kaitsevõtet, ei tohi kumbki teineteist selliselt mõjutada, et ühe tõrge segab teist
metalltorusid jms, või need on puuteulatuses kaetud varjetega. Puutepinge, mis võib tekkida üheaegselt puudutavata osade vahel isolatsioonirikke korral. Puutepinge alalisvoolu korral 120V, vahelduvvoolu korral 50V Elektrijuhtmeid, -latte ümbritsev katted kaitsevõrk. Neid nimetatakse kõrvalisteks juhtivateks osadeks, otseselt elektriseadme tööst osa ei võta nimetatakse pingealdisteks juhtivateks osadeks. Kui inimene puudutab pingealdist osa (metallist korpust), mis on isolatsioonirikke tõttu sattunud pinge alla, nimetatakse kaudpuuteks. IPX esimene number 0. Puudub igasugune kaitse juhistiku kontakti vastu. Ei ole kaitstud tahkete materjalideag võõrkehade eest. 1. Kaitse võõrkehade sissetungi eest läbimõõt Ø≥ 50mm. 2. Kaitse võõrkehade või sõrmede sissetungi eest läbimõõt Ø≥ 12mm. 3. Kaitse võõrkehade ja tööriistade sissetungi eest läbimõõt Ø≥ 2,5mm. 4
Voolu toime organismi sõltub voolutugevusest, -kestusest ja –liigist, voolu kulgemise teest kehas ning organismi tervislikust seisundist. Vool tugevusega 0,03A pole üldjuhul ohtlik. Voolu tugevusega 0,1A 3 sekundi jooksul loetakse surmavaks. Vahelduvvool on ohtlikum, kui alalisvool, kuna organism reageerib peamiselt voolu suuna muutusele. Kui inimene või loom puudutab isolatsiooni rikke vm põhjusel maa suhtes pingestunud elektriseadme pingealdist osa, sattub ta puutepinge alla. Puutepinge poolt tekitatud voolutugevus sõltub oluliselt puutekoha siirdetakistusest ja sellest, milline on keha kontakt maaga. Pinnasele langenud pingestatud isoleerimata õhuliini juhtme ümber tekib pinnases sammupinge. Ohtlik sammupinge tekib ka näiteks maandurite ümber tugevate maaühendusvoolude korral(pikselahendus). Kuna sammupinge suurus sõltub sammu pikkusest, siis on ka suuremad loomad tundlikumad sammupinge suhtes. 35
vahelduvvoolu korral võib üldjuhul pidada inimesele ohutuks voolu kuni 10mA. Madalpinge paigaldistes võib inimene sattuda halvimal juhul faaside vahelise pinge alla, mille effektiivväärtus on 400V. Inimese keha takistus on tavaliselt 0,5- 2K ja seega võib läbi keha kulgeda vool 0,2-0,8A, mis on selgelt eluohtulik. Inimene võib pingealla sattuda 2hel viisil: 1.puudutades elektriseadme osa, mis normaal talitlusel on pingestatud.(otsepuude) 2.puudutades elektriseadme või muu seadme pingealdist osa, mis on sattunud pingealla isolatsiooni rikke tõttu.(kaudpuude). Kaitsevõtted ja viisid Elektrilöögi vältimiseks kasutatakse elektripaigaldistes ja seadmetes erinevaid kaitsevõtteid ja viise ja kaitseklasse. Kaitset otsepuute eest nimetatakse põhikaitseks ja seda saab realiseerida järgmiste kaitsevõtetega: 1) põhiisolatsioon(isolatsioon mida ei saa kõrvaldada muidu, kui purustamise teel) 2) kõrgemat ohutustaset tagab lisaisolatsioon(nt: topelt või tugevdatud
annaabi.ee 
