· Vihmavesi. - sobib kasutada. - Ei sisalda veesetteid. - Pehme. - Võib sisaldada baktereid, mikroobe, vetikaid. · Puhastamiseks sobiv - Kare. - Sisaldab veesetteid. (rooste, katklakivi, lubjasetted) · Allikad · Kaevud - Salvkaevud. - Puurkaevud. - Arteesiakaevud. Vee omadused I · Pindpidevus - Külm vesi hoidub tilkadesse. (hommikune kaste) - Vesi ei saa puhastada. · Pindpidevust vähendavad: - Soojus. - Tensiidid. Vee omadused II · Vee karedus. - Kare vesi sisaldab palju mineraalaineid. a) Hea joogivesi. - Vee karedust mõõdetakse kareduskraadides. a) Pehme vesi (0-5 dH) b) Keskmise karedusega vesi (5-10 dH) c) Kare vesi (10-21 dH) - Kareda veega puhastamisel vajame rohkem puhastusainet. - Kuumutamisel tekitab kare vesi katlakivi. Veesetted · Rooste
32)Mis on pindaktiivsed ained? On aine, mille molekuli üks osa püüab vees lahustuda ja teine veest eemale hoida 33)Mis on detergent? Pindaktiivne aine, mida kasutatakse pesemisvahendina 34)Seebi puudusedkaredas vees vahutab vähe, seebi kulu on suur, eep hüdrolüüsib ja tekib aluseline keskkond, mis ei ole hea villale ja siidile 35)Milles seisneb pesemise protsess? Mis ülesanne on selles pesuvahendil? Pesuaine lisamine vähendab pindpidevust, see soodustab seebivee tungimist sinna, kuhu puhas vesi ei suuda minna, tekivad mitsellid, mis takistavad mustuseosakeste taasühinemist 36) Arvutusülesanded ☺Näide: a) Mitu g 10% etaanhapet tuleb võtta, et neutraliseerida 20 g kaaliumhüdroksiidi? b) Mitu liitrit tekib vesinikku, kui 200 ml 0,3 M etaanhapet reageerib 10 grammi kaaliumiga? c) Mitu g propaanhapet tuleb võtta, et reageerimisel butanooliga saada 90 g estrit? Reaktsiooni kaod on 5%
pindpinevusnähtusega 7. positiivne neeldumine - koonduvad kolloidosakesed ja seda ümbritseva lahuse piirpinnale ained, mis vähendavad vaba pinnaenergiat. Pindpinevus väheneb ja seega kolloidide poolt seotavad ained on näiteks orgaanilised happed, alused, alkaloidid, alkoholid. 8. negatiivne neeldumine - tõugatakse kolloidi ja seda ümbritseva lahuse piirpinnalt eemale mineraalsoolad, tärklis, suhkrud, sest nad suurendavad pindpidevust. 9. keemiline neelamisvõime - seotud mullas toimuvate keemiliste reaktsioonidega, mille käigus kergesti lahustuvatest ühenditest tekivad raskesti lahustuvad ühendid 10. bioloogiline neelamisvõime - seotud bioloogilise aineringiga, kõrgemad taimed ja mitmesugused mullaorganismid kasutavad mullas leiduvaid toitaineid oma kudede ülesehitamiseks. 11. füüsikalis-keemiline neelamisvõime tagab asendusneeldumise - mullas toimub pidev ioonide
, b) keemilise elementide väljapõlemine, c) sula keevitusmetalli legeerimine elektroodikatte ja varda metalliga, d) õmblusmetalli rafineerimine HAPNIKU MÕJU. Hapniku sisaldus keevisõmbluses keevitamise jäärel on suurem kui põhimetallis ja lisametallis lähteolekus. Hapnikkusisalduse tõustes halvenevad õmblusmetalli mehaanilised omadused: lõõgisitkus, korrosioonikindlus, lõike ja survetöödeldavus. Lahustunud hapnik vähendab pindpidevust ja suurendab metalli voolavust, seega halvendab keevitamist ruumiasendis. Õmblusmetalli põhiliseks oksüdeerijaks on keevitatava metalli pinnal asuv tagi, roostekiht, niiskus, mustus ja kaitsegaasidest ning räbustist eralduv hapnik. Keevismetalli oksüdeerimine toimub keevituskaare piirkonnas, elektroodimetalli tilkade pinnal ninde siirdel keevisvanni ja keevitamise ajal keevisvanni pinnal. Oksüdeerimist mõjutavad järgmised tegurid:
käigus viiakse lämmastik anaeroobsetes tingimustes üle molekulaarseks lämmastikuks või happelistesmuldades lämmastikoksiidideks, mis lenduvad ja põhjustavad suure N-kao mullast. 6. Taimetoitainete neeldumine mullas 1) Mehhaaniline neeldumine mullla filtreerimisvõime tolmjad lubiväetised 2) Füüsikaline neeldumine positiivne neelduvad pindpinevust vähendavad ühendid(NH4); negatiivn neelduvad pindpidevust suurendavad ühedid (nitraat, kloriid). 3) Füüskalis-keemiline Toitainete neeldumine mulla kolloididel. Düüsikalis-keemiline neeldumine kaitseb toiteelemente välja leostumise eest. 4) Keemiline neeldumine vees lahustuvad toitained lähevad keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskeslilahustuvateks (fosfor). 5) Bioloogiline neeldumine toitainete omastamine taimede ja mikroorganismide poolt. 7