Alguspunkti geodeetilised koordinaadid: B=0°00'00'' L=24°00'00'' Alguspunktide ristkoordinaadid: X=0,000 m Y=500 000,000 m 6. Leppemärgid Kaardistatavad pindobjektid on punkt-, joon ja pindobjektid. Pindobjekte ja konkreetses kaardistusmõõtkavas alamõõdulisi joon- ja pindobjekte kujutatakse vastavate leppemärkidega, mõõtkavalised pindobjektid näidatakse tegelikkusele vastavates piirides, mõõtkavalised joonobjektid tegelikkusele vastava kuju ja pikkusega. Mõõtkavalised pindobjekt- näidatakse tegelikkusele vastavates piirides. Leppemärgid enamasti malekorras. Ühe kontuuri sees võib kasutada korraga kuni kolme taimkatte liigi märki. Pikkade ja kitsaste kontuuride puhul paigutatakse märgid määda kontuuri telge 5-10 mm vahekaugusega. Aladel, mille sisse ei mahu ala iseloomustavat märki joonestama, võib märgi paigutada osaliselt ala piirile, piiri sellest kohast katkestades.
* Merekaardid * Sõjaväekaardid * Lennukaardid * Geoloogilised kaardid * Mullakaardid *Ehitusplaanid * Teedeatlased Topograafilised leppemärgid Maastikuobjektide, situatsiooni ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke Leppemärgid on: mõõtkavalised mõõtkavatud leppemärgid Kõik maastikuobjektid ja situatsiooni- ning reljeefielemendid võib jagada lähtuvalt nende suurusest ja kujust kolme rühma: Pindobjektid Joonobjektid Punktobjektid Pindobjekt on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala (mets, järv, põld). Pindobjektid kujutatakse mõõtkavalistena. Selliste alade piirjooned märgitakse plaanile punktiiriga või peene pideva joonega. Pindobjektide minimaalseks suuruseks plaanil on üldjuhul väärtuslike objektide puhul 4 mm2, teiste objektide puhul 10-50 mm2 Väiksema pindalaga objektid kujutatakse (hooned, tiigid) punktobjektidena või jäetakse üldse ära. Pindobjektid kirjeldatakse ala sisse jäävate leppemärkidega
seriifideta: Arial) Kirjalaad (Kirjakalle-püst-ja kaldkri ehk kursiiv, sõrendus, paksus, suurtähed, kirjakõrgus) 51. Millised on peamised reeglid kaardikirjade kujutamisel punkt-, joon- või pindobjektidel? Punktobjekt: selge seos objektiga, mille juurde tekst kuulub, ei tohi häirida teisi elemente. Joonobjekt: soovitatav seriifiga kiri, nimi pikki joont selle kohale või alla, ei tohi langeda pea peale. Pindobjekt: rõhtsalt kontuuri keskele, kontuuri väljavenimise suunas, 2/3 kontuuri ulatusest, soovitatav seriifiga, ei või langeda pea peale. 52. Mis vahe on värvil ja värvusel? Värvus-valguse omadus tekitada silmas lainepikkusest olenevalt nägemis haistinguid. Värv-sideainet ja pigmenti sisaldav vedel, pastataoline või tahke aine, mis pinnale kantuna ja seal kuivanuna moodustab kaitsva ja ilustava kelme. Pigment annab värvile värvuse. 53
ii. Sõrendus iii. Paksus iv. Suurtähed v. jne 79. Millised on peamised reeglid kaardikirjade kujutamisel? a. Punktobjekt: selge soes objektiga mille juurde tekst kuulub, ei tohi häiridateisi elemente. b. Joonobjekt: soovitatav seriifiga kiri, nimi pikki joont selle kohale või alla, ei tohi langeda pea peale c. Pindobjekt: kontuuri keskel (rõhtsalt), kontuuri väljavenimise suunas, 2/3 kontuuri ulatusest, soovitatav seriifiga kiri, nimi ei või langeda pea peale 80. Mis vahe on värvil ja värvusel? a. Värvus valguse omadus tekitada silmas lainepikkusest olenevalt haistinguid. b. Värv sideainet ja pigmenti sisaldav vedel aine. c. Pigment annab värvile värvuse 81. Nimetage kartograafias kasutatavaid värvimudeleid. a. RGB (red-green-blue),
Mõõdistamise nõutav täpsus: tulenevalt mõõdistuse mõõtkavast on vahekaugused instrumendist latini piiratud. Nii võib M 1:500 vahekaugus instrumendist latini olla reljeefi mõõdistamisel kuni 100m, kontuuride mõõdistamisel kuni 60m ja latipunktide omavahelised kaugused kuni 20m. 38. Topograafilised leppemärgid Maastiku objektide, situatsiooni- ja reljeefielementide kujutamiseks plaanil kasutatakse topograafilisi leppemärke. Pindobjekt on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala, mille iseloomulikud tunnused erinevad naaberalade tunnustest (järv, mets, põld). Pindobjekt märgitakse kaardil nii pikkuselt kui laiuselt mõõtkavaliselt. Pindobjekte määratakse ja kirjeldatakse ala sisse joonestatavate täitemärkidega, kui on mitu, siis valitakse kolm olulisemat. Joonobjekt võib olla kõver- või sirgjooneline, looduslik, tehislik või tinglik. Kõverjoonelised
iii. Paksus iv. Suurtähed (jne) 13 51. Millised on peamised reeglid kaardikirjade kujutamisel punkt-, joon- või pindobjektidel? Punktobjekt: · selge seos objektiga, mille juurde tekst kuulub · ei tohi häirida teisi elemente Joonobjekt: · soovitav seriifiga kiri · nimi REEGLINA piki joont, selle kohale või alla · ERANDINA joone peale · nimi ei või langeda "pea peale" Pindobjekt: · rõhtsalt kontuuri keskele · kontuuri väljavenimise suunas · nimi ei tohi katta rohkem, kui 2/3 kontuuri ulatusest · soovitav seriifiga kiri · nimi ei või langeda "pea peale" 52. Mis vahe on värvil ja värvusel? Värvus valguse omadus tekitada silmas lainepikkusest olenevalt aistinguid. Värv sideainet ja pigmenti sisaldav vedel aine. Pigment annab värvile värvuse
Teame, et mõõtkava täpsuseks nimetatakse 0,1 mm plaanil vastavat joone pikkust maastikul. Näiteks, plaanil mõõtkavas 1:10 000 ei saa ühtegi punkti ega joontmäärata täpsemini kui 1m. 38. Topograafilised leppemärgid Kõik maastiku objektid ja situatsiooni- ning reljeefielemendid võib jagada lähtuvalt nende suurusest ja kujust kolme rühma: pind-, joon- ja punktobjektid. Seejuures ei ole oluline kas need on looduslikud või tehisobjektid. Pindobjekt on kindla kontuuriga või piirjoonega eraldatud ala, mille iseloomulikud tunnused erinevad naaberalade tunnustest. Näiteks järve, metsa, põllu,jm saame plaanile kanda nende kontuure mõõtkavale vastavalt vähendades, kuid nende kuju jääb sarnaseks looduses olevaga. Pindobjekti minimaalseks suuruseks plaanil on üldjuhul 4mm²(tähtsamad objektid) ja teiste objektide puhul 10-50mm². Joonobjekt võib olla kõver- või sirgjooneline, looduslik, tehislik või tinglik. Kõverjoonelised
annaabi.ee 
