põhjuseks on kuu, mis on paistnud magajale. Räägitakse, et "kuutõbised" on oma liigutustes äärmiselt osavad. "Kuutõbise" tegevus on nähtavasti ühenduses tema unenäo sisuga. Kui "kuutõbine" ärkab ei tea ta mõnikord midagi oma unenäost jutustada, samuti sellest, et ta ringi jalutanud on. Une kestust mõjustavad tegurid: Pärilikkus (unekestus; optimaalne uinumisaeg) Vanus * vananemisel lüheneb uneaeg * väheneb sügava une ja REM-une kestus * uni muutub pindmisemaks Sugu *- insomniat leitakse sagedamini naistel Käitumine, harjumused * une regulaarsus (uinumisaeg, kestus) * bioloogiline kell käivitub hommikul ärkamisel Välisfaktorid * valgus, müra, temperatuur Sotsiaalsed faktorid * tööreziim (öövahetused) Unehäired - insomnia; - uneapnoe; - nn. rahutute jalgade sündroom jm Unetus: Unehäired pole üldsegi haruldased 22-27% 11-15-aastastest lastest kannatab selle all. Tegu on unetusega, kui juba pikemat aega
"Unenägudel" on ilmselt seoseid nägemishallutsinatsioonidaga. Näiteks narkolepsia, mille korral vahetult uinumisele võivad eelnevad hallutsinatsioonid ja need on ilmses seoses liigvarajase REM-une tekkega. 2.1 Une kestust mõjutavad tegurid: 2.1.1 Pärilikkus (unekestus; optimaalne uinumisaeg) ● hilinenud unesündroom; varajase unesündroom. 2.1.2 Vanus ● vananemisel lüheneb uneaeg ● väheneb sügava une ja REM-une kestus ● uni muutub pindmisemaks 2.1.3 Sugu ● insomnia leitakse on sagedamini naistel 8 2.1.4 Käitumine, harjumused ● une regulaarsus (uinumisaeg, kestus) ● bioloogiline kell käivitub hommikul ärkamisel 2.1.5 Välisfaktorid (valgus, müra, temperatuur) 2.1.6 Sotsiaalsed faktorid ● tööreziim (öövahetused) 2.1.7 Unehäired ● insomnia; ● uneapnoe; ● nn. rahutute jalgade sündroom jm 2.1.8 Psüühikahäired
avaldub enesetunde halvenemise, valuaistingute, ülepingete, südamehäirete või immuunsüsteemi nõrgenemisega. 80% haigustest on pikaajalise stressi tagajärg. Frustratsioon, ebakindlus ja pinge põhjustavad neerupealiste hormoonide norepinefriini ja hüdrokortisooni üleproduktsiooni. Neil hormoonidel on veresooni ahendav toime, millega seonduvalt vererõhk tõuseb, südame töö on raskendatud, hingamine muutub kiiremaks ja pindmisemaks ning seedimine aeglustub. Massaaziga saab stressihormoonide taset organismis langetada. (SL Õhtuleht 15.06.2007) Massaazi soodne toime seisneb lihaspinge vähendamises, lihastoonuse tõstmises ning vere- lümfiringe parandamises. Lihastesse kuhjunud jääkaineid, nagu näiteks süsihappegaas, piimhape, kusihape, mis tekitavad lihaspingeid, on võimalik massaazi abil liikuma panna ja organismist seejärel väljutada. Ühtlasi ergutatakse lümfi- ja vereringet, mille tulemusena
omavad kindlaid väliseid tunnuseid, neid kihte nimetatakse mulla geneetilisteks horisontideks. Neist horisontidest koosnevat vertikaalset ristläbilõiget mullast nimetatakse mulla profiiliks. Geneetilised horisondid tähistatakse ladina suurte tähtedega, milledele lisatakse juurde kas tähelisi või numbrilisi indekseid. Erinevate teadlaste poolt ja erinevates riikides tähistatakse horisonte erinevalt. Metsakõdu on metsamuldade kõige pindmisemaks kihiks maaoinnal, kuhu taime jäänused langevad ja seda tähistatakse O. Sellele metsakõdule võib veel lisada tähelisi indekseid (Of; Od), vahel numbrilisi indekseid (1-kõige halvemini lagunenud, 3- hästi lagunenud). Põllumuldadel on kõige pindmiseks kihiks huumushorisont A, mis on seda tumedama värvusega, mida rohkem on seal huumust. Vahel on pindmiseks horisondiks ka turvas T, kus orgaanilist ainet on üle 50%. Alati on T1 (halvasti lagunenud), T2 või T3 (hästi lagunenud)
annaabi.ee 
