reaktsioonikiirus, väheneb loomingulisus, tekivad või süvenevad konfliktid vanematega. Esineda võivad unehäired: uneskõndimine, uneterror, hammaste krigistamine, öised hirmusööstud, norskamine, hingamishäired ja insomnia, mis omakorda vähendavad vajalikku uneaega veelgi ning unenappusest tingitud sümptomid süvenevad. Tekib krooniline väsimus, käega löömise tunne, loidus, soov sagedasti midagi magusat või soolast näksida ning ülekaalulisus (Pindmaa, 2011). Teema käsitlemisest koolis Kuna kvaliteetne ja piisava pikkusega uni on inimese igapäeva elus väga olulisel kohal, tuleks juba algkoolilapsi sellel teemal ka teadlikult harida. Selleks sobib väga hästi inimeseõpetuse ja loodusõpetuse tunnid. Lastele tuleb selgitada une olulisust ja seda mis võib juhtuda, kui inimesele on tekkinud unevõlg. Lastele tuleb õpetada ka tervislikke unerutiine, mis sobiksid nende vanusega
Teema: Uni ja uneharjumused Eesmärk: Töö eesmärk on välja selgitada, millised on minuvanuste inimeste uneharjumused. Valisin selle teema, sest see tundus minu jaoks huvitav ja arvasin, et sellise teema kohta on palju materjale. Tegevuskäik: Materjali kogumine Küsitluse koostamine ja esitamine Andmete analüüs Tulemuste esitamine Materjali kogumine: Uni ja uneharjumused: „Saata laps kooli unisena on sama, kui saata ta kooli ilma hommikusöögita!” kinnitab unearst Mae Pindmaa. „Uniselt ei tunne laps end koolis hästi ega õpi ja toimeta seal parimal võimalikul moel.” Une iseloomustus: Uni on inimesele eluliselt vajalik füsioloogiline funktsioon: - vähemagajate (alla 4-5 tunni ööpäevas) keskmine eluiga on lühem kui tavalistel magajatel (7-8 t), sama kehtib ka pikema (üle 10 tunni) unega isikute kohta - inimesel kõige pikem registreeritud unetusperiood on 11 päeva Inimene sureb u 260-280 h unetuse tagajarjel.
Tartu Erakool Hanna-Stina Tamm 8. klass NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU NOORSOOROMAANIDES Uurimistöö Juhendaja Merle Pindmaa Tartu 2013 1 SISUKORD 1. Murdeea probleemid...................................................................................................1 2. Helga Nõu elulugu......................................................................................................3 3. Kuues sõrm.................................................................................................................5 4. Pea suu......................................................
(O'Hanlon, B. 1998: Lk 27) Lühiajalise ja kroonilise unetuse ajalisi määratlusi on mitmeid, üldiselt soovitatakse inimesel abi otsida siis, kui unetuse sümptomid on kestnud kuu aja vältel. 2.1.1 Laste unetus Dr Mart Kull rõhutab, et unehäired algavad juba lapsepõlves. Eriti oluline on tema hinnangul see, et magamatus tekitab 4060% lastest käitumishälbeid. Samuti esineb lastel sageli norskamist ja hingamisteedeprobleeme, mida tuleb õigeaegselt ravida. Dr Mae Pindmaa toob näitena Bristoli Ülikoolis tehtud uuringu, mis kinnitab, et epideemiliselt levima hakanud lühenenud uni on lastel peamiseks ülekaalulisuse põhjuseks. Lühem uni häirib normaalset ainevahetust, mis soodustab omakorda rasvumist ning diabeedi ja südameveresoonkonnahaiguste arengut juba lapseeas. Oluline on silmas pidada, et pidev unehäire suurendab riski psühhiaatriliste, südameveresoonkonna- ja ainevahetushäirete tekkeks, alandab organismi kaitsevõimet,
annaabi.ee 
