füüsikaliseks adsorptsiooniks. Kui adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel tekib keemiline side, nimetatakse seda kemosorptsiooniks. Pindaktiivse aine molekul on asümeetrilise ehitusega. Polaarne rühm on hüdrofiilne ja ta tõmmatakse lahusesse tema tugeva vastastikuse toime tõttu veega. Mittepolaarne osa, ehk süsivesinikahel, milline koosneb alifaatsest või aromaatsest radikaalist, on suunatud lahusest väljapoole, teise faasi sisse. Madala pindkontsentratsiooni korral takistab soojusliikumine molekulide korrapärast paigutust. Süsivesinikradikaalid asetsevad peaaegu horisontaalselt lahuse pinnal nagu "kahemõõtmeline gaas". Kontsentratsiooni tõustes pindpinevus langeb lineaarselt. Pindaktiivne aine lagundab pinnakihti. Pindaktiivse aine kontsentratsiooni tõustes asetuvad molekulid lamavast asendist seisvasse asendisse ja tekivad pindaktiivse aine saarekesed. Süsivesinikradikaal surutakse gaasifaasi. Pindkontsentratsiooni edasine
Mullikestevahelised kiled on peaaegu tasaparalleelsed. Kohtades, kus nad ühinevad, tekivad nõguspinnad (vaata eelmine joonis). Sellel pinnal on hüdrostaatiline rõhk väikesem, võrreldes tasaparalleelsete osadega. See kutsub esile vedeliku voolamise kile keskelt äärtele ja toimub kile õhenemine. Kui selline kile on kaetud pindaktiivse aine adsorptsioonikihiga, siis tulemusena langeb pindaktiivse aine kontsentratsioon kile keskel, liitekohtades see aga suureneb. Selle tagajärjel tekib pindkontsentratsiooni gradient, milline on suunatud kile keskele. Kontsentratsioonide erinevuse tõttu on kile keskel pindpinevus suurem (' > ), adsorptsioon väikesem ('< ), mis põhjustab kahedimensioonilise rõhu erinevuse (PS > PS') ja vedelik hakkab voolama äärtelt keskkohta ning kile õhenemine on takistatud. See on Gibbsi efekt. Siit on ka selge, miks puhtad vedelikud ei moodusta püsivaid vahte. Vahtu kasutatakse flotatsioonil. Peenestatud maagile lisatakse juurde flotareagente
Seetõttu võime kirjutada diferentsiaalsel kujul: -d = d(µ) = dµ Siin asendame keemilise potentsiaali tema avaldise µ = µ0 + RTlnc diferentsiaaliga dµ = RT, saame -d = RT avaldades siit , saamegi traditsioonilise Gibbsi võrrandi kuju =- 14. Adsorptsiooni isotermid: Henry, Langmuiri ja Freundlichi isotermid. Henry adsorptsiooniisoterm: ca=kc, 1 mooli jaoks c=1/V ja c= p/RT. Madala gaasi rõhu korral võime adsorbeerunud aine pindkontsentratsiooni asendada pindliiaga : ca= k=Kp Langmuir esitas 1917.a. monomolekulaarse adsorptsiooni teooria. Ta lähtus järgmistest eeldustest: 1.Adsorptsioon on vaadeldav keemilise reaktsiooni analoogina. Adsorptsiooni põhjustavad jõud on lähedased keemilisele sidemele. Adsorptsioon lõpeb mono- molekulaarse kihi moodustamisega. Viimast iseloomustab piiriline adsorptsioon m. 2.Tahke aine pinnal on alati mehaanilised ja kristallograafilised ebaühtlused. Nendel
peenestatud faasi mahu osa kehtib lahjendaud kolloidsüsteemide sadenemispotentsiaal laetud osakesed pannakse liikuma langeb pindaktiivse aine kontsentratsioon kile keskel, liitekohtades Olgu lahuse pinnal üks mool ainet rohkem kui ruumis, siis pindliig korral, kus peenestatud osakesed on kerakujulised, neil on mehhaanilisel jõul Sadenemisp tekib laetud kolloidosakeste see aga suureneb. Selle tagajärjel tekib pindkontsentratsiooni =1/S. Olgu ka lahuse ruumalas 1 mool pindaktiivset ainet. Viies ühesugused mõõtmed ning puudub igasugune vastastikune kindlasuunalisel liikumisel vedelikus. Kui surume kollidlahust läbi gradient, milline on suunatud kile keskele. Kontsentratsioonide väiksema hulga ainet ruumist pinnakihti, muutub pindpinevus d toime
Mullikestevahelised kiled on peaaegu tasaparalleelsed. Kohtades, kus nad ühinevad, tekivad nõguspinnad. Sellel pinnal on hüdrostaatiline rõhk väikesem, võrreldes tasaparalleelsete osadega. See kutsub esile vedeliku voolamise kile keskelt äärtele ja toimub kile õhenemine. Kui selline kile on kaetud pindaktiivse aine adsorptsioonikihiga, siis tulemusena langeb pindaktiivse aine kontsentratsioon kile keskel, liitekohtades see aga suureneb. Selle tagajärjel tekib pindkontsentratsiooni gradient, milline on suunatud kile keskele. Kontsentratsioonide erinevuse tõttu on kile keskel pindpinevus suurem (' > ), adsorptsioon väikesem ('< ), mis põhjustab Kahe- dimensioonilise rõhu erinevuse (PS > PS') ja vedelik hakkab voolama äärtelt keskkohta ning kile õhenemine on takistatud. See on Gibbsi efekt. Siit on ka selge, miks puhtad vedelikud ei moodusta püsivaid vahte. Aerosooliks nimetatakse süsteemi, milles dispersioon-ikeskkonnaks on õhk või mõni teine gaas
Mullikestevahelised kiled on peaaegu tasaparalleelsed. Kohtades, kus nad ühinevad, tekivad nõguspinnad . Sellel pinnal on hüdrostaatiline rõhk väikesem, võrreldes tasaparalleelsete osadega. See kutsub esile vedeliku voolamise kile keskelt äärtele ja toimub kile õhenemine. Kui selline kile on kaetud pindaktiivse aine adsorptsioonikihiga, siis tulemusena langeb pindaktiivse aine kontsentratsioon kile keskel, liitekohtades see aga suureneb. Selle tagajärjel tekib pindkontsentratsiooni gradient, milline on suunatud kile keskele. Kontsentratsioonide erinevuse tõttu on kile keskel pindpinevus suurem (' > ), adsorptsioon väikesem ('< ), mis põhjustab kahedimensioonilise rõhu erinevuse (PS > PS') ja vedelik hakkab voolama äärtelt keskkohta ning kile õhenemine on takistatud. See on Gibbsi efekt. Siit on ka selge, miks puhtad vedelikud ei moodusta püsivaid vahte. Aerosooliks nimetatakse süsteemi, milles dispersioonikeskkonnaks on õhk või mõni teine gaas
Vesi-õhk: 1) adsorbeeriva pinna suurust on võimalik täpselt mõõta, samuti pinnaenergia muutumist 2) lahustunud ained, mis adsorbeeruvad vedeliku pinnale, sisalduvad selles vedelikus endas 3) vedeliku pinnakiht on molekulaarselt liikuv, molekulid vahetavad pidevalt oma asukohta - ühed siirduvad faasi sisse, teised jälle pinnale 4) Adsorbeerunud molekuli hüdrofiilne osa on kontaktis vedelikuga, hüdrofoobne osa on suunatud gaasi faasi 5) Adsorbeerunud molekuli madala pindkontsentratsiooni korral takistab soojusliikumine korrapärast paigutust ! ! ! ! ! Küsimused ! 1. Ultrafiltratsiooni, dialüüsi ja elektrodialüüsi põhimõtte. ! Lahuses oleva kolloiddispersse aine eraldamine ioon- (molekulaar-) disperssest faasist Dialüüs - kolloidse faasi eraldamine poolläbilaskvate membraanide abil. Membraani materjalid: kolloodium, tselluloos, pärgament, loomsed kiled.
annaabi.ee 
