Trassid 62,0 1,4 21,1 2,0 40,9 1,2 62,0 1,4 Tracks Karjäärid 27,2 0,6 6,0 0,6 21,7 0,7 27,7 0,6 Mineral extraction sites Muud maad 45,7 1,0 2,3 0,2 43,4 1,3 45,7 1,0 Other land Kokku 4369,8 100,0 1042,9 100,0 3326,9 100,0 4522,7 100,0 Total 1 Ilma Peipsi järve pindalata, Lake Peipsi not included 2 Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) haldusala, managed by State Forest Management Centre 3 Koos peipsi järve pindalaga, Lake Peipsi included Asustusala; 4% Teised; 6% Siseveed; 2% Sood; 5% Metsamaa; 51% Põllumajandusmaa; 31% Joonis 1. Eesti pindala jagunemine maakategooriate järgi (Mets2011 2013)
" Vastus: Väär 2. Vali iga kasvukohatüübi/tüübirühma juurde sobiv osakaal Eesti metsadest. Naadi kasvukohatüübi metsad – 10,8%, Loometsad – 2,4%, Laanemetsad – 23,5%, Palumetsad – 22,5%, Kõdusoometsad – 14,8%, Jänesekapsa kasvukohatüübi metsad – 12,9% 3. Eesti kõige metsavaesem maakond on (metsasuse % alusel) Vastus: Tartu 4. Kui palju on Eestis metsaga metsamaad (%)? (2012 a. seisuga, Eesti pindala ilma Peipsi pindalata, vastusesse märgi ainult number - ilma % märgita) Vastus: 48,2 5. Eesti kõige metsasem maakond on (metsasuse % alusel) Vastus: Hiiu 6. Millises maakonnas on kõige suurem vääriselupaikade osakaal metsamaast? Vastus: Pärnu 7. Pane vastavusse puuliigi tagavara osakaal metsamaal ja puuliik. Kask – 22,9%, Kuusk – 23,4%, Haab – 7,4%, Mänd – 30,3% 8. Millise puistu pindala on kasvanud viimase 20
vajalikku kõige vähem." Miinimumreegel -"Suuri hälbeid populatsiooni arvukuses nimetatakse populatsioonilaineteks" TÕENE V. Millise puistu pindala on vähenenud viimase 30 a. jooksul? Kuusk - Kõdusoometsad 14,8% Laanemetsad 23,5% Loometsad 2,4% Jänesekapsa kasvukohatüübi metsad 12,9% Naadi kasvukohatüübi metsad 10,8% Palumetsad 22,5% - Eesti kõige metsasem maakond on? Hiiu - Kui palju on Eestis metsaga metsamaad? (2010 a. seisuga, Eesti pindala ilma Peipsi pindalata) 47,7% -Tagavara osakaal: Kuusk 23,4%, Haab 7,4%, Kask 22,9%, Mänd 30,3% - Millise puistu pindala on kasvanud viimase 20. aasta jooksul rohkem kui poole võrra? Halllepp, haab, sanglepp. -Tüüprühmas enamuspuuliik: Haab laanemets, Hall lepp salumets, Mänd palumets, Kuusk laanemets, Kask soovikumets -Kõige metsavaesem Tartu. -Millises maakonnas on kõige suurem vääriselupaikade osakaal? Põlva VI
• keskmine vanus 56 a. 2. Eesti metsavarud. (Test 3 küsimused) a) Eesti metsavaesem maakond on Tartumaa b) Soomes omadatakse kõige rohkem Eesti metsamaad c) Viimase 20.aasta jooksul on vähemalt poole võrra kasvanud: Haab, Sanglepp, Hall Lepp pindala. d) Kõige metsasem maakond on Hiiumaa e) Viimase 50.aasta jooksul on vähenenud MÄNNI pindala. f) Kõige suurem vääriselupaikade osakaal metsamaast Pärnu/Pärnumaa g) Eestis metsaga metsamaad ilma Peipsi pindalata 48.2%. 3. Metsade klassid, tüübirühmad ja kasvukohatüübid (sh teha neil kolmel jaotusel vahet). Loo-, nõmme-, palu-, laane- ja salumetsade keskkonnatingimused, taimkate (rinnete kaupa). Loometsad- Lubikaloo kasvukohatüüp (lubikas, vesihaljas tarn, punanupp, aruhein, sarapuu, kadakas) Nõmmemetsad - Sambliku kasvukohatüüp (mahe ja harilik põdrasamblik, nõmmtarn) ja ka Kanarbiku kasvukohatüüp (kanarbik, pohl, kukemari, mustikas, palusammal, nõmmtarn,
Kolpino saar · Keskmine sügavus on 7 m. Eriti madal on Pihkva järv (keskmiselt 3,8 m) ja Lämmijärv (keskmiselt 2,5 m). Sügavaim koht asub Lämmijärve läbivas vagumuses 15 m. Peipsi kitsamas mõttes on veidi sügavam kui järve teised osad Suurjäve keskmine sügavus on 8,3 m, suurim 13 m. · Veehulk 25,1 m3 · Eestile kuulub 44% kogu järve akvatooriumist, Venemaale 56%. · Peipsi valgala 44 260 m2 (ilma järve enda pindalata): 1/3 on Eestis, 2/3 Venemaa territooriumil. Peipsi valgala on valdavalt kergelt lainjas jääpaisjäve- või moreentasandik. · U 30 m kõrgusel - võib kõikuda. · Madalaveeline · Rannavöönd on vaheldusrikas, moreenrannad. Iseloomulik devoni liivakividesse murrutatud pankrand. · Põhjasetted on õhukesed ja kohati puuduvad. Kõige paksemad Lämmijärves. · Peipsi veebilansis on määravaks sissevool ja väljavool, mis mõlemad moodustavad üle
annaabi.ee 
