Tuhk muudab mulla viljakaks, sest annab taimede jaoks hädavajalikke toitaineid. Pealegi on vulkaanilised tuhamullad kohevad, õhurikkad ja hõlpsasti töödeldavad. Viinamari, riis ja muud teraviljad ning kohv kasvavad neil suurepäraselt. Kaudselt parandavad tuule ja veega laiali kanduvad vulkaaniline tuhk ning tolm mulla omadusi ka vulkaanidest kaugemal ning see on ju ainult positiivne. Juba ammu on kasutatud ka vulkaanilisi kivimeid ja mineraale, näiteks pimssi. Pimssi kasutatakse kergbetooni tootmisel, lihvimis-, poleerimis- ja puhastusmaterjalina, paberitööstuses ja veel mitmeks muuks otstarbeks. Paljudes piirkondades aga saadakse vulkanismist üha suuremas ulatuses hoopis teist laadi vahetut kasu: vulkaaniaurudes ja kuumas vees peituvat soojusenergiat kasutatakse kütteks ning elektrijaamade toiteks. Juba ammustest aegadest kasutatakse Islandil Reikjaviki lähedal asuvaid kuumaveeallikaid
väärtusega mullaomaduste parendaja ning mulla taastootja . Tuhk muudab mulla väga viljakaks, sest annab taimede jaoks hädavajalikke toitaineid. Pealegi on vulkaanilised tuhamullad kohevad, õhurikkad ja hõlpsasti tõõdeldavad. Viinamari, riis ja muud teraviljad ning kohv kasvavad neil suurepäraselt. Kaudselt parendavad tuule ja veega laiali kanduvad vulkaaniline tuhk ning tolm mulla omadusi ka vulkaanidest kaugemal. Juba ammu on kasutatud ka vulkaanilisi kivimeid ja mineraale, näiteks pimssi. Tuntuim puhta pimsi maardla on Monte Pelato Lipari saarel, kuhu võimsa purske ajal 6.sajandil kuhjus paks pimsilasund. Sealsetes kivimurdudes kaevandatavat pimssi kasutatakse kergbetooni tootmisel, lihvimispoleerimis- ja puhastusmaterjalina, paberitööstuses ja veel mitmeks muuks otstarbeks. Mõnda laavat kasutatakse ehitusmaterjalina. Diabaasi,basalti ja neile lähedasi kivimeid kaevandatakse kogu maailmas kui hinnalist ehitus- ja killustikumaterjali.
Kaudselt parandavad tuule ja veega laiali kanduvad vulkaaniline tuhk ning tolm mulla omadusi ka vulkaanidest kaugemal. Osa laavavoolusidki mureneb suhteliselt kergesti ja võib juba mõne aasta pärast sobida esmaseks maaharimiseks. Lõunamaiste kultuuride viljelemisel on mõnikord osutunud kasulikuks katta laava mullaga, sest kestev soojuse juurdevool sügavusest on taimede kasvule väga soodus. Juba ammu on kasutatud ka vulkaanilisi kivimeid ja mineraale, näiteks pimssi. Tuntuim pimsi maardla on Monte Pelato Lipari saarel, kuhu võimsa purske ajal 6. sajandil kuhjus paks pimsilasund. Sealsetes kivimurdudes kaevandatavat pimssi kasutatakse kergbetooni tootmisel, lihvimis-, poleerimis- ja puhastusmaterjalina, paberitööstuses ja veel mitmeks muuks otstarbeks. Mõnda laavat kasutatakse ehitusmaterjalina. Kui aga arvata juurde veel muistse vulkanismi purskeproduktid, nõuaks neist tähtsaimate loetlemine koos nende mitmesuguste
Küllaldaselt leidub ainult ehitusmaterjale, nt marmor, kuid pole ühtki mahukat kaevandus või naftasooni. Seetõttu enamus ressursse imporditakse. Loodusvaradest enim on maagaasi, mida leidub põhiliselt Po orus ja Aadria avamerel. Kuna märkimisväärseid maavarasid rohkem ei leidu, ongi maagaas Itaalias tähtsaim loodusvara. Siiski energiaks on sellest vähe ja üle 80% tuleb importida. Väga vähesel määral leidub veel elavhõbedat, tsinki, potasi, asbesti, pimssi ja püriiti. Kuigi Itaalial on pikk merepiir kalakaubandus väga edukas ei ole. Enim püütakse ansooviseid ja rannakarpe. Maaharimiseks on pinnas ebasoodne. Isegi sobivatest kohtadest ainult 20% on tasane. Rahvastik Itaalias elab 2006. aasta seisuga 58 133 509 inimest. Rahvaarvu poolest on Itaalia maailmas 25. ja Euroopas 4. kohal. Rahvastiku tihedus on 192,99 in/km². Tihedamini on asustatud suurlinnad, nt Rooma, Milano, Napoli ja Torino, kus rahvastiku
alumiiniumdioksiidi ja kivi põletatakse paakumiseni. Veeimavus peab olema alla paari protsendi. Kuumakindlus on üsna suur põletatud kividel. Küttekoletes kasutatakse spetsiaalseid kive samottelliseid (tulekindlus kuni 17000C), dolomiitkivid jm. 3.2. MÖRDID. Mördid liigitatakse järgmiselt: - põhimört (mört) tsementmört, lubitsementmört, lubimört; - kergmört, täitematerjaliks kasutatakse perliiti, pimssi, keramsiiti, granuleeritud tuhka, võib kasutada ka muid proovitud materjale; - peenmört on mõeldud kasutamiseks vuugis nimipaksusega 1...3 mm. Täiendavalt liigitatakse mörte survetugevuse (fm) põhjal, mördi survetugevus määratakse analoogilislt kivi normatiise survetugevuse määramisele. Mörte võib iseloomustada ka kaalusuhtega, näiteks 1 : 1 : 5 (tsement : lubi : liiv). Põhimördi survetugevus peaks olema armeerimata vuugis vähemalt fm = 1 N/mm2,
3.2 Mördid Müüritise loomiseks on kivid omavahel vaja siduda mördiga. Mördi koostis on tavaliselt side- aine, liiv ja vesi. Mört liigitatakse põhimördiks(mördiks) ja peen- või kergmördiks vastavalt mördi koostisele. Põhimördi täitematerjaliks kasutatakse üldiselt kvartsliiva. Peenmört on mõeldud kasutamiseks horisontaalvuukides nimipaksusega 1 ... 3 mm. Kergmörtide täitematerjaliks kasutatakse perliiti, pimssi, keramsiiti, granuleeritud tuhka või klaasi. Võib ka kasutada muid proovitud materjale. Täiendavalt liigitatakse mörte arvutusliku survetugevuse ehk margi põhjal, tähistades seda tähega M, millele järgneb mördi survetugevus MPa-tes, näiteks M5. Mörte võib iseloomus- tada ka kaalusuhtega, näiteks 1: 1: 5 (tsement:lubi:liiv). Mördil peavad olema järgmised vajalikud omadused: -tugevus, Välja kuivanud ala
annaabi.ee 
