Scroogele jäi see poiss eriti silma... Siis rändasid Scrooge ja vaim merele, üksildasse tuletorni, kus kaks majakavalvurit jõulupühi tähistasid. Edasi liugeldes jõudsid nad laeva tekile. Isegi madrused laulsid jõululaule ja ei unustanud jõulupühi. Siis aga olid nad järsku soojas valgustatud toas, kus Scrooge tundis ära oma õepoja hääle. Nad rääkisid algul Scrooge'st, sellest, et ta jõule ei salli. Peale seda hakkasid nad pimesikku mängima. Siis läksid vaim ja Scrooge minema, nad külastasid vaestemaju, haiglaid, vanglaid ja muid kohti. Igalpool kus nad käisid, andis Vaim neile õnnistuse. Siis aga märkas Scrooge Vaimu rüü alt mingi imeliku asja. Vaim lõi lahti oma rüühõlma ja seal oli kaks inimlast: tüdruk, kes oli Viletsus ja poiss, kes oli Vaimupimedus. Kell lõi kaksteist, Scrooge tõstis pilgu ja märkas enda ees üleni mustasse hõlsti
Elurada Me käime kinnisilmi elurada, kui mängiksime vainul pimesikku, et teisi püüda, ja ennast kaotada. Ja eksimine kordub vastastikku, jalg väärataks, teelt kõrvale viib sammu. Rind pakitseb, ei aima tulevikku. Kui aga kahanenud noorusrammu ja lahtunud kired, vaimustusehumal- siis märkame: aeg koju minna ammu. Ja tunded selguvad, ja valguskumal silm sihti näeb ja otsitavat rada, ja päike vaob eluõhtu sumal, et viimast tõde surmas avaldada. Karl Eduard Sööt
Sageli leidis Brueghel oma tööde jaoks ainestiku rahvaluulest: vanasõnadest, kõnekäändudest, legendidest, mängudest. Maal "Laste mängud" on justkui lastemängude entsüklopeedia. Brueghel mõistis, et mäng ei ole lapsele mitte ainult lõbu, vaid tõsine tegevus rangete reeglite ja nõudmistega. Kunstnik maalis üldtuntud rõngaveeretamis-mängu: rõngas on maalitud kahekordselt, et saavutada näilist liikumist. Veel võib näha vurrkanni keerutamist, teise seljas ratsutamist, pimesikku, sabatantsu, tasakaalumänge. See omalaadne lapsepõlverütm igas Bruegheli detailis on nagu vastukaja kaugest minevikust. Sageli naerab Pieter Brueghel välja n. ö kilplaslikku elulaadi. Maaliga "Madalmaade vanasõnad" on autor koostanud inimeste erilistele omadustele vihjava omapärase piltkäsiraamatu. Esiplaanil on näha meest, kes teisele auku kaevab. On mees, kes ei ulatu leivatükist leivatükini - s. t ei tule toime. Harkisjalu seisab mees, kes sümboliseerib
*** Mure muserdab meid, vaesus teeb vanaks. *** Tea, et midagi pole raskemat, kui möödunud õnne aeg mälestuses... *** Katsu õppida oma rõõmudest! Tarkuseraamatu lööb õnn sinu ees kinni - ühtegi õppetundi ei taha ta sulle anda. Naer katab pilgu ja kutsub eluga pimesikku mängima. Alles komistades tuleb mure su silmi avama ja sa leiad end õpipoisina, eksimuste aabits kaenlas! *** Mureta kaob rõõmu väärtus. *** Võitjal ei teki iialgi küsimust - olla või mitte olla. *** Kaotustes avanevad silmad ja mõnikord ka uued võimalused. ***
rõõmsaks ülistuseks. On välja toodud lausa vanuse järgi mooduseid, kuidas tegeleda indigolastega. Kõik järgnevad tegevused tuleks läbi viia mänguliselt, mitte aga võistlemise vaimus, jälgides sealjuures, et kõikide osalejatele oleks tagatud võrdsed võimalused mängu juhtida. Väikelapsed sünnist, kuni kolmanda eluaastani. 1. Muretsega kiiktool ja hulgaliselt pehmeid mänguloomi. 2. Mängige heatahtlikus õhkkonnas peitust ja pimesikku. Kaasake kindlasti mängu ka kaisu ja mänguloomad. 3. Mängige veemänguasjadega plastmassist kausis või mängubasseinis. Lisage ka toiduvärve, et tuleks loomulikku mere värvi, näiteks sinist või rohelist. 4. Lugege lapsega koos tema lemmikraamatuid. 20 Kolmandast kuni kuuenda eluaastani. 1. Võiks etendada mõnda lõiku lapse lemmikraamatust
3557. Hing toitub rõõmudest. 3558. Keegi ei aplodeeri kaotustele, kuigi just mõõnale järgneb tõus. 3559. Üks mure võib murda teise . 3560. Kaotustes avanevad silmad ja mõnikord ka uued võimalused. 3561. Võitjal ei teki iialgi küsimust olla või mitte olla. 3562. Mureta kaob rõõmu väärtus. 3563. Katsu õppida oma rõõmudest! 3564. Tarkuseraamatu lööb õnn sinu ees kinni ühtegi õppetundi ei taha ta sulle anda. Naer katab pilgu ja kutsub eluga pimesikku mängima. Alles komistades tuleb mure su silmi avama ja sa leiad end õpipoisina, eksimuste aabits kaenlas! 3565. Mees, kes ei suuda on sõna pidada, pole mees, vaid tuhvlialune debiilikust imbetsill. 3566. Tea, et midagi pole raskemat, kui möödunud õnne aeg mälestuses... 3567. Mure muserdab meid, vaesus teeb vanaks. 3568. Meile kuulub vaid see õnn, mida suudame mõista. 3569. Ebaõnn on geeniuse ämmaemand. 3570
Ma ei tule sind segama. Niipea kui öösel midagi lahti on, jookse kohe minu juurde ja näu.» 30. PEATUKK Esimene asi, mis Tom reede hommikul kuulis, oli rõõmustav uudis: kohtunik Thatcheri perekond oli möödunud õhtul tagasi linna jõudnud. Nii Indiaani Joe kui ka varandus nihkusid hetkeks teisele kohale ja Becky kerkis poisi huvimaailmas esiplaanile. Ta külastas Beckyt, ja nad veetsid väga lõbusasti aega oma koolikaaslastega «löö mind priiks» ja pimesikku mängides. Päev lõpetati ja krooniti eriti rahuldaval viisil: Becky käis emale peale, et ta määraks ammulubatud ja ikka edasilükatud väljasõidu järgmisele päevale, ja ema oli nõus. Lapse 166 rõõm oli piiritu ja Tomi oma mitte palju mõõdukam. Kutsed saadeti laiali enne päikese loojumist, ja otsekohe haaras linnakese noorperet ettevalmistuse ning rõõmsa ootuse palavik. Ärevus aitas Tomil kaunis hilise kella-ajani ärkvel püsida. Tal oli kindel lootus, et kuuleb