väiksem Päikesesüsteemi planeet) Merkuur on ilma atmosfäärita ja meenutab välimuselt Kuud Pind on väga sarnane Kuu pinnaga Merkuuril ei ole kaaslasi Maalt on Merkuuri väga halb vaadelda Merkuur asub Päikesele lähedal ja jääb Maast suhteliselt kaugele Eestis näeb Merkuuri vaid siis, kui tema suurim eemaldumine Päikesest langeb kevadisele või sügisesele pööripäevale Siis on hämarik suhteliselt lühiajaline ja taevas jõuab enne Merkuuri loojumist piisavalt pimeneda Teleskoobis pasitab Merkuur tillukese sirbina, mingeid pinnadetaile seal näha ei õnnestu Kosmosest on Merkuuri pildistatud vaid ühe kosmosejaama (Mariner 10, USA, 1974-75) poolt Veenus Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet (vähim kaugus 42 miljonit km) Veenus on umbes Maa suurune, tiheda atmosfääriga ja pilvedega kaetud Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks
väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti. Merkuur 1. Millal ja kus võib vaadelda Merkuuri? V: Maalt on Merkuuri väga halb vaadelda, kuna ta asub Päikese lähedal ja jääb Maast suhteliselt kaugele. Eestis näeb Merkuuri vaid siis, kui tema suurim kaugenemine Päikesest (kuni 28°) langeb kevadisele või sügisesele pööripäevale. Siis on hämarik suhteliselt lühiajaline ja taevas jõuab enne Merkuuri loojumist piisavalt pimeneda. Teleskoobis paistab Merkuur tillukese sirbina, mingeid pinnadetaile seal näha ei õnnestu. 2. Iseloomustage Merkuuri liikumist. V: Tema pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev (ajavahemik Päikese kahe kulminatsiooni vahel) -- 176 Maa-päeva -- on neist mõlemaist pikem. Et Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil ebaühtlane, on ebaühtlane ka Päikese liikumine Merkuuri taevas
Arvutused näitavad, et kui Merkuur läbib periheeli, näib Päike tema taevas liikuvat vastassuunas (läänest itta). Maalt on Merkuuri väga halb vaadelda, kuna ta asub Päikese lähedal ja jääb Maast suhteliselt kaugele. Eestis näeb Merkuuri vaid siis, kui tema suurim kaugenemine Päikesest (kuni 28°) langeb kevadisele või sügisesele pööripäevale. Siis on hämarik suhteliselt lühiajaline ja taevas jõuab enne Merkuuri loojumist piisavalt pimeneda. Teleskoobis paistab Merkuur tillukese sirbina, mingeid pinnadetaile seal näha ei õnnestu. (5) 1.1 Merkuur Planeet, kus päevas on kaks aastat. Oma nime on Päikesele lähim planeet saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Nime õigustab tema kiire liikumine ümber Päikese. Asudes Päikesest keskmiselt vaid 0.4 a.ü. kaugusel, teeb ta ühe tiiru 88 ööpäevaga. Merkuurist on väga vähe teada, sest Maalt on teda aasta jooksul võimalik
Maa-päeva -- on neist mõlemaist pikem. Et Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil ebaühtlane, on ebaühtlane ka Päikese liikumine. Maalt on Merkuuri väga halb vaadelda, kuna ta asub Päikese lähedal ja jääb Maast suhteliselt kaugele. Eestis näeb Merkuuri vaid siis, kui tema suurim kaugenemine Päikesest (kuni 28°) langeb kevadisele või sügisesele pööripäevale. Siis on hämarik suhteliselt lühiajaline ja taevas jõuab enne Merkuuri loojumist piisavalt pimeneda. Teleskoobis paistab Merkuur tillukese sirbina, mingeid pinnadetaile seal näha ei õnnestu. Esimesed lähifotod Merkuurist saadi 1970. aastate keskel, kui kosmosesond Mariner 10 lendas kolmel korral Merkuurist lähedalt mööda. Automaatjaama vähim kaugus Merkuurist oli 300 km ning planeedi pinnast õnnestub pildistada umbes poolt kuna kõigil Mariner 10 lähenemistel jäi päevapoolele üks ja seesama poolkera. Merkuuri pinnal on palju kraatreid
6. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktilised ringikujulised. Nende raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. 7. Millal ja kus võib vaadelda Merkuuri ja Veenust? Lk 29 Eestis näeb Merkuuri vaid siis, kui tema suurim eemaldumine Päikesest (kuni 28kraadi) langeb kevadisele või sügisesele pööripäevale. Siis on hämarik suhteliselt lühiajaline ja taevas jõuab enne Merkuuri loojumist piisavalt pimeneda. Kevadel saab Veenus ja Merkuuri vaadelda mitu tundi pärast päikese loojumist, sügisel loojuvad nad Päikesega samal ajal (Veenus 1,5 h pärast Päikest) 8. Iseloomustage Merkuuri liikumist. Merkuuri liikumine orbiidil on ebaühtlane. Aeglane pöörlemine 9. Iseloomustage Veenuse liikumist. Veenus pöörleb väga aeglaselt, see toimub tiirlemisele vastassuunas. Orbiit ringikujuline. 10. Kirjeldage Veenuse välisilmet ja atmosfääri.
annaabi.ee 
