"esimeses isamaakõnes" 1868. aasta oktoobris Tartus toodud teesidele, mis tegid Eesti ajaloo hindamises põhimõttelise muudatuse, muutes senise baltisaksa ajalookajastuse: kui varasemas käsitluses valitses Eestis enne sakslaste tulekut 13. sajandi alguses metsik ja barbaarne aeg, siis Jakobsoni järgi oli Eestis kuni sakslasteni "valguseaeg", millele pärast vallutust järgnes mitme sajandi pikkune "pimeduseaeg", mis alles ärkamisajal on muutumas "koiduajaks" uue vabaduse perioodiks. Köler võttis osa eestlaste rahvusliku liikumise algatustest, olles vahendajaks eesti rahvuslaste ja Venemaa võimuorganite vahel. Pooldas Eesti Aleksandrikooli asutamist ning oli alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige.
populaarne ja masse liigutav: Perno Postimees. Kumbagi võib tüvitekstiliseks pidada. Lisaks: 16 Tallinnas peetakse saksa laulupidu, Kreutzwald vahendab G. O. Marbachi järgi "Kilplased", Prantsusmaal ilmub C. Baudelaire'i "Kurja lilled". d) C. R. Jakobsoni kontseptsioon, Esitab selle oma esimeses isamaakõnes: valguseaeg, pimeduseaeg ja koiduajastu. Algul elasid eestlased valguse- ja rahuriigis, mille lõi segi pimeduse sissetung (saksa ristirüütlite tulek). See käivitas võitluse, mis pole möödas siiani. Kuid uus selginemine pole kaugel, pimedus pagendatakse valguseriigist taas. Vene tsaar (idas) sümboliseerib koitu, kuulutab heledat valgust. Jakobsoni ajalugu = võitlus valguse- ja pimeduseriigi vahel. Viitab seejuures piiblile juba
Rooma impeeriumiks ja Honoriuse poolt juhitud Lääne – Rooma impeeriumiks (alguses käis juhtimine Milanost, hiljem Ravennast). 2) Ühendamise püüdlused - L – R imp hakkas lagunema kui germaani-rooma hõimud rajasid Rooma impeeriumi provintsideks oma kuningriike. Lääne – goodid edela – Gallias ja Hispaanias, vandaalid Põhja – Aafrikas. 476 tõugati troonilt Romulus Augustus (viimane L – R keiser), puudusid pärijad laskus „pimeduseaeg“ barbarid võimul. I – R keisrid pidasid kõiki L – R alasid endale kuuluvateks. Bütsantsi keiser Justinianus I suur (tähtsaim) 527 – 565 käskis endised L – R alad tagasi vallutada. 533 Belizaros purustas vandaalide väed P – Aafrikas; lõi platstarmi It tungimiseks; hõivas Ida – gootidelt 536 Rooma; 539 nende pealinna Ravenna; vallutatud aladel taaskehtestati roomaaegsed seadused. Justinianus I S alustas Rooma imp taastamist. Ida –
Jakobson oma kõne ,,Enne ja nüüd", 1870. a tuleb sellele lisa. Nendest tulevadki kolm isamaalist kõnet. Paljuski võib öelda, et Jakobson püüab ajalookäsitluses olla väga liberaalne, tugineb mitmetele baltisaksa valgustajatele (Merkel, Jannau). Tulemuseks oli see, et ta hakkab muinasaega paljuski romantiseerima. Räägib piltlikult, et eestlastel on kogu aeg olnud võitlus. Periodiseerib esimesena eesti ajaloo. Jagab selle kolme perioodi 1) kunagine valgusaeg 2) pikk pimeduseaeg 3) koiduaeg, mil pimedusest saab uuesti valgus. Leiab, et senine suhtumine eestlastesse ja nende ajalukku tuleb ümber hinnata, näha, et eestlastel on olnud kuulsusrikas minevik. Jakobsoni kõne oli üsna keisrimeelne ja ettevaatlik, kuid baltisaksa ringkonnad võtsid selle siiski mässulisena vastu. Baltisaksa ühsikond võttis ka Jakobsoni kolm isamaakõnet väga valuliselt vastu. Jakobsoni materdati baltisaksa ajakirjanduse veergudel üsna võimsalt. Kuna
annaabi.ee 
