N: sääsed, lutikad, puugid, lehetäid, lehekirbud taimedel. 4. kisklus- röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Kiskja on loom, kes toitumiseks tapab teisi loomi. Reguleerib isendite arvukust. N. ämblikud söövad kärbseid. 5. herbivooria e taimtoidulisus- see on taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele nimetatakse fotoperiodismiks. Fotoperiodism avaldub eriti taimeriigis. N: paljude taimede õitsemine sõltub valguse-, pimedusperioodi pikkusest. Selle alusel jaotuvad taimed: 1) lühipäevataimed- neil moodustuvad õied ainult siis kui päeva pikkus ei ole üle 12 tunni. N:sojauba, hirss, riis. 2) pikapäevataimed- neil moodustuvad õied siis kui päeva valgust on üle 12 tunni. N: rukis, kaer, kartul, lina. 3) fotoperiodismita taimed- õitsemine ei sõltu päeva pikkusest
ümbritsevast eluta ja elusast loodusest. Abiootilised tegurid – on pärit organisme ümbritsevast eluta loodusest.(nt: elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid) Biootilised tegurid – tulenevad organismide kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne tegur – inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Fotoperiodism - organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele. • Lühipäevataimed – neil moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi.(nt riis, kanep, daalia) • Pikapäevataimed – vajavad õitsemaminekuks enam kui 12 tunnist päevapikkust.(nt: kartul, oder, nisu,hernes) Valguse ja temperatuuri mõju organismidele: • taimed vajavad valgust fotosünteesiks • hämaras tegutsevatel loomadel on arenenud suuremad silmad, kui nt mutil, kes elab maa all
Puurindes võidakse eristada esimest ja teist rinnet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinnast kuni rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani. Rindelisus tuleneb taimede erinevast nõudlusest päikesevalguse järel. See põhjustab erinevused taimede kõrguses ja määrab nende kasvu iseloomu. Rindeline kasv võimaldab kasvupinna palju paremat kasust. 90) Seleta mõiste fotoperiodism. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele. Avaldub eriti taimeriigis. Paljude taimede õitsemine sõltub valguse- ja pimedusperioodi pikkusest. 91) Kuidas avaldub suktsessioon veekeskkonnas? Kuna veekeskkonna suktsessiooni iseloomustab peamiste toitainete kontsentratsiooni suurenemine, võib seda protsessi nimetada ka looduslikuks eutrofeerumiseks. Tegemist väga aeglase protsessiga, mis võib kesta sadu kuni tuhandeid aastaid erinealt antropogeensest eutrofeerumisest, mil toitained on
Puurindes võidakse eristada esimest ja teist rinnet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinnast kuni rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani. Rindelisus tuleneb taimede erinevast nõudlusest päikesevalguse järele. See põhjustab erinevused taimede kõrguses ja määrab nende kasvu iseloomu. Rindeline kasv võimaldab kasvupinna palju paremat kasust. 91)Seleta mõiste fotoperiodism. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele. Avaldub eriti taimeriigis. Paljude taimede õitsemine sõltub valguse- j pimedusperioodi pikkusest. 92)Mille poolest erinevad primaarne ja sekundaarne suktsessioon? Primaarne suktsessioon on kasvukoha esmakordne hõivamine liikide poolt. Näiteks elustiku areng merest kerkinud rannaaladel. Sekundaarne suktsessioon on mingil põhjusel osalt häivinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. 93)Mis on kliimakskooslus?
Puurindes võidakse eristada esimest ja teist rinnet. Rinde kõrgus mõõdetakse mullapinnast kuni rinnet moodustavate taimede ülemise pinnani. Rindelisus tuleneb taimede erinevast nõudlusest päikesevalguse järele. See põhjustab erinevused taimede kõrguses ja määrab nende kasvu iseloomu. Rindeline kasv võimaldab kasvupinna palju paremat kasutust. 90) Seleta mõiste fotoperiodism. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusaja muutustele. Avaldub eriti taimeriigis. Paljude taimede õitsemine sõltub valguse- ja pimedusperioodi pikkusest 91) Kuidas avaldub suktsessioon veekeskkonnas? Suured pöördumatud muutused viivad uute koosluste tekkimiseni, toimub vahetus e. suktsessioon. Suktsessioon on mitmekümnete kuni mitmete sadade aastate jooksul avalduv ökosüsteemide väljakujunemise ja stabiliseerumise protsess, mille vältel asendub üks kooslus teisega.
annaabi.ee 
