Keväde leidn Kitu Tent randõs kivi tagant ülgeraipõ. Nda kangõd uhkust oln täüs küll, et Naanulõ mitte ei näütäss kui tapõtud oli. Naa kui üksi jäi enäm ülgest ei uõliss. Katsus kudas viel mõisa sai. Nikolai Vahkeli jutustus on aga hoopis teisest mastist: asjalik konstateering karmist tõsielust. Sie oln veebruaris kolmekümnendal aastal. Akkasimõ ühe kellä kümme-üheteistmest Pilli otsast minema. Varssi saemõ ühest puadist kaudu. Sõitsimõ õhta pimedani. Jäsime iä iäre seisma. Siis läks nord-ostist kolõ kõvadaks. Kolmõ aegõs akkas laenõ iäst läbi käümä. Võtsimõ telgä maha ning läksime aerdõ piäle umikuni. Umiku iäd enäm ei olõss. Üks kaks kilumietrid vesisupa rada. Tuult oli üksteist palli. Panimõ puõlõ purju piäle. Plaan oli Ruhnu minnä. Arvasimõ et Ruhnu süüd-vesti all ond. Oidsimõ vesti. Jarsku Ruhnu tuli nord-vesti alt üles! Kuramualõ iäre ei tohesss minnä: vastrjõud. Mootor oli terveni iäss
Erinevates väljaannetes loetakse lossi lõplikuks valmimis ajaks 1 oktoober 1885. On räägitud, et Glehn juba väiksena joonistas valmis uhke lossi veidrate kujudega selle ümbruses ning vastas Jälgimäe rahva küsimustele, et see on tema tulevase mõisa plaan. Sissekolimisest alates hakanud Glehn kõvasti tegelema sellega, et kodu esinduslikuks muuta ning ümbruskondagi eluvaimu juurde tuua. Hommikuti tõusis ta juba kella neljast, et varakult töödega alustada. Nii töödanud ta tihti pimedani ning kui välitööde jaoks kippus hämaraks minema, siirdunud mees tuppa, et loometööd jätkata. Tubase tegevuse alla kuulus luuletamine ja kirjutamine, aga ka luu- ja puunikerdamine. Selles olnud Glehn eriti tragi meister. Teatakse tema nikerdatud kappi, söögitoa mööblit ning mitmeid figuure. On märgitud, et Hiiu koolimajas asus massiivne lukuga kapp, milles asunud ka kallihinnalised portselanist sööginõud, milledele Glehn ise olevat pildid ning mustrid peale maalinud
Teine vaba päev kulus looduses viibimisele. Mõisas oli kujunenud traditsiooniks mööda jõge 35 km kaugusel asuvasse mõisa metsa. See osa metsast oli nn alammetsniku kontrolli all ja sinna korraldati ikka igasuguseid väljasõite. Ka paat, millega sõideti, oli eriline, See oli voolitud ühest haavapuu tüvest (haabjas). Sõites see kõikus ja oli üldse kuidagi ebakindel. Enne õhtusööki käis Alfred meelsasti ratsutamas. Kuni pimedani võis ta neidudega tennisemängu harjutada. Suure-Kõpu mõisa hooned 1825. aastal põles maha vana härrastemaja, mille asemele ehitati esinduslik kahekorruseline klassitsistlikus stiilis mõisaloss. Hoone valmis 1847. aastal. Pärast 1876. aastal täiendati ehitust. Kesk- ja nurgarisaliitide vahelised ühekorruselised osad ehitati kahekorruseliseks, teisele korrusele ehitati ka neli rõdu. Igal rõdul on aken ja uks-aken.
· inimesed istusid poolringina ümber lava · hea akustika · orkestra taga oli skenee ruum, kus näitlejad riietusid; rohked kaunistused · orkestra ja skenee vahel on pikk lava , seal esinesid näitlejad põhiline osa näitemängust · teatrid oli suure mahutavusega: <700 000 vaatajat · varahommikul mindi teatrisse(läksid kõik: nii vangid ja orjad kui ka tavainimesed) · padi pandi istumise alla + toit 6ks päevaks teatris viibiti terve päev, kuni pimedani · päeva lõpus oli komöödia · teatrid olid tasulised (vaestele kompensatsioon; kaotati IV saj) · teater oli kasvatuslik moment(oli oluline) · esinemise järjekord määrati loosiga · enne näidendeid oli proloog, kus tutvustati müüte, mis olid näidenditega seotud · kui publikule midagi ei meeldinud, muutusid nad lärmakaks: pildusid prahti, trampisid jne.. · sekkusid korravalvurid · vaatajad pidid teadma teatud detaile
Hobu kõnnib omapäi metsa serva, kus hundid temast haisu ninna saavad. Hundid murravad hobuse. Hobuse kehast kasvasid künkad, puud, põõsad, pilliroog, kõrkjad, mis kõik mälestust märgivad. 9. LUGU KÄTTEMAKS HUNTIDELE. SÕJASÕNUMID. ÖINE NÕUANDJA. SÕJAKULLERI SÕIT. Kalevipoeg ärkab ja läheb hobust otsima. Leiabki ratsu riismed ja kohe on selge, kes on kuriteos süüdi.Vihane Kalevipoeg läheb, mõõk käes, hundipesi pillutama. Pimedani metsalisi tapnud Kalevipoeg heidab hobuse nahale puhkama. Ei jõua mees veel uinudagi, kui kiirustab kohale käskjalg, kes toob Viru ranna vanemalt sõna, et põhjapoolt on võõras vägi maale tungimas. Rahvas on hirmul. Kalevipoeg ütleb, et tublid mehed ei karda midagi, nad kaitsevad rahvast. Kui tõsine taplus on sündimas, tuleb ka ta ise appi. Tuleb järgmine käskjalg. Kalevipoeg on pahane, et teda rahule ei jäeta ja ütleb, et oleks ta
rõdudelt võtsid valitsejad osa kurjategijate hukkamisest, ketserite põletamisest, pühakute kanoniseerimisest (linna kaitsepühak San Isidro 1622), teatrist, härjavõitlusest ja hiilgavatest religioossetest ja kodanlikest tseremooniatest.Mahutas 50 000 pealtvaatajat. Tänapäeval on plats turistide ja Madridi elanike kogunemiskohaks. Platsi ääristavas sammashallis asuvad poed ja kohvikud. Platsi lõunaküljel asub margiturg. 30.juunil 1680 aastal autodafee kella 7-st hommikul õhtul pimedani hukati 80 õnnetut.Õukond nautis sündmust 12 tundi järjest kohalt lahkumata. Carlos II(1661-1700),Nõiuti,kängus keha ja vaim.Viimane Hispaania Habsburgidest.18 a. abiellus Louis XIV vennatütre Marie-Louise Bourboniga. Kuu aega sepitseti hukkamisrituaali,korraldati isegi mitmeid proove.Tuleriit ümbermõõduga 20 meetrit. Carreño de Miranda - Carlos II (Prado). Claudio Coello - Carlos II. Plaza de España. Linna liikluskeskus (Palacio Real`i lähedal)
annaabi.ee 
