religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena. See ilmutuslikkus erineb reeglina panteistlikust hoiakust: "Jumal on siin asjadetagune, sealpoolne valgus, ainus tõeliselt olev, keda võib tunda vaid vihjamisi või siis ekraani kaudu" (Väljataga 1991). Sakraalsus, religioossus Paljusid tema tekste on võimalik lugeda otseselt religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena: "Sest sealpool on valgus ja heledad näod hõljumas pilvesid pidi ja siinpool on mardikad tõugud ja teod ja muld minu põskede ligi..." ("MU JUUKSED KASVAVAD LÄBI LAE"). Lüürika traagilisus · Kahes viimases kogus on sagenenud traagilised ja eleegilised motiivid. · Surma mõtestab Kareva kirka piirkogemusena, mille valguses omandavad teistsuguse, puhastava tähenduse kõik siinpoolsed suhted. · Süvenenud on ka sotsiaalne mõistmine, Kareva luuletab rahva ja põlvkonna mälust valulise tundlikkusega. Luuletuste stiil
aastal lõpetas luuletaja kaugõppes Tartu Ülikooli inglise keele filoloogina. 1992 2003 aastal oli ta UNESCO peasekretär. Praegusel hetkel on ta ainult kultuurilehe Sirbi peatoimetaja. Doris Kareva on saanud ka mitmeid luuletunnustusi. Kokku on autorilt ilmunud 16 luulekogu. (1.) Sisuline analüüs: * Mu juuksed kasvavad läbi lae ja haaravad pilvede külge Ja mis nendes saab seda mina ei näe ja küsida ka ma ei julge Sest säälpool on valgus ja heledad näod hõljumas pilvesid pidi ja siinpool on mardikad tõugud ja teod ja muld minu põskede ligi Antud luuletuses käsitletakse teemat surm ja, millised võivad olla surnud inimese tunded hauas, kui ta hing on kehast juba lahkunud. Autor otsib vastust selle, kas surnud inimene tunneb veel midagi, kui ta hing on taevasse läinud. Autoril tekib küsimus: miks inimese hing jätab oma maise keha külma hauda maha ehk, miks inimese keha ei võeta taevasse kaasa. Hauda jäänud keha nagu
Pilvedes toimub lisaks kondenseerumisele ka veetilkade külmumine ning aurumine/sublimeerumine. Need faasimuutused ei ole pidevad, vaid nõuavad kondensatsioonitsentreid. Õhukestes pilvedes on kondenseerumine ning aurumine/sublimeerumine tasakaalus ning sademeid ei teki. Sademete tekkeks on vaja veetilkade ja/või jääkristallide suuruse kasvu üle kriitilise piiri, et sademed hakkaksid raskusjõu mõjul alla kukkuma. Pilvesid iseloomustavad vee hulk, tilkade kontsentratsioon ja tilkade suuruse jaotus. Sademete intensiivsusel 1 mm/h on tilga suuruseks 1 mm, 100 mm/h korral domineerivad 3 mm läbimõõduga tilgad. Tõusvaid õhuvoolusid ning sademeid tekitavad: 1) maapinna reljeef (mäed) 2) konvektsioon (tiheduslik tõusmine) erineva soojenemise tõttu 3) tuulte konvergents (horisontaalne kokkuvoolamine) 4) frondid Tsüklonite ja antitsüklonitega seotud frontides esinevad protsessid on antud joonisel 2.3.
otseselt religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena. See ilmutuslikkus erineb reeglina panteistlikust hoiakust: Jumal on siin asjadetagune, sealpoolne valgus, ainus tõeliselt olev, keda võib tunda vaid vihjamisi või siis ekstaasi kaudu (Väljataga 1991). Religioosne püüdlus avaldub sageli mõttelise vertikaalteljena, kus vastandatakse ülemisi ja alumisi ruumiosi: Sest sealpool on valgus / ja heledad näod / hõljumas pilvesid pidi / ja siinpool on / mardikad tõugud ja teod / ja muld on minu põskede ligi (“MU JUUKSED KASVAVAD LÄBI LAE”). Kareva sõnastab eelistatult suuri objekte, mõõtmeid, kujundeid ja teemasid. Tihti toetab seda üldeetiline sõnum. Ajastuomase poliitilise vastupanuluule eetika pole seejuures keskne, kuid iseenesest leidub sedagi kõikides kogudes – üldinimlik positsioon hõlmab endasse ka selle.
religioosse ilmutuse väljendusena või selle poole püüdlemisena. See ilmutuslikkus erineb reeglina panteistlikust hoiakust: Jumal on siin asjadetagune, sealpoolne valgus, ainus tõeliselt olev, keda võib tunda vaid vihjamisi või siis ekstaasi kaudu (Väljataga 1991). Religioosne püüdlus avaldub sageli mõttelise vertikaalteljena, kus vastandatakse ülemisi ja alumisi ruumiosi: Sest sealpool on valgus / ja heledad näod / hõljumas pilvesid pidi / ja siinpool on / mardikad tõugud ja teod / ja muld on minu põskede ligi ("MU JUUKSED KASVAVAD LÄBI LAE"). Kareva sõnastab eelistatult suuri objekte, mõõtmeid, kujundeid ja teemasid. Tihti toetab seda üldeetiline sõnum. Ajastuomase poliitilise vastupanuluule eetika pole seejuures keskne, kuid iseenesest leidub sedagi kõikides kogudes üldinimlik positsioon hõlmab endasse ka selle.