tõukuvad, siis tihedam ja kiirem päikesetuul takistab kosmiliste kiirte jõudmist Maa magnetosfääri ja atmosfääri alumistesse kihtidesse. Peale galaktiliste kosmiliste kiirte eemaletõrjumise mõjutavad Päikeselt saabuvad prootonid ja heeliumi aatomite tuumad ka ise Maa magnetosfääri ja atmosfääri. Samuti tekitab saabuv plasmavoog magnettorme. Ioonide surem hulk aitab õhus kondenseeruda ja liituda molekulidest suurematel osakestel, mis omakorda soodustab rohkemate pilvepiiskade või jääkübemete teket õhus. Kümnekonna kilomeetri kõrgusel troposfääri ja stratosfääri piirilliikuvatele lennereisijatele on see mõju seda suurem, mida lähemal magnetpoolusele lend kulgeb. Autor: Kalju Eerme Koostas:
Keskkonnas levides kiirgus nõrgeneb eksponentsiaalselt Valguse interferents: Mitme kulgeva laine liitumisel uue laine tekkimine Interferentsi tekkimiseks peavad uued lained olema koherentsed st, et igas liitumispunktid peab liituvate lainete faasivahe jääma konstantseks Valguslainete puhul on hea kui valgus on monokromaatiline (laser) Valguse difraktsioon: Lainete paindumine tõkete taha Atmosfääris näiteks valguse paindumine pilvepiiskade taha Valguse polarisatsioon: Lainetuse jaotus: Pikilainetus – tihedused ja hõrendused lainete levimise sihis Ristlainetus – võnkumine risti laine levimise suunaga Polarisatsioon on lainetuse toimumine eelistatud tasapinnas Omane ristlainetusele Hüdromehaanika: Jaotus: Hüdrostaatika – uurib tasakaalus vedelikke Hüdrodünaamika – uurib vedelike liikumist Hüdrostaatika: Aine tihedus: Mass/ruumalaga Kg/m3
adiabaatiline jahtumine (õhu tõusmisel ruumala suurenemine, mille käigus õhk jahtub) ja seega veeauru kondenseerumine. Kondenseerumisest üksi ei piisa, vaid need osakesed peavad ka omavahel liituma, muutudes raskemaks. Kõige olulisem faktor vihmapiiskade tekkel on vedela vee sisaldus pilvedes. Pilves, kus on piisavalt vett, on teised olulised faktorid: 1) pilvetilkade suurusjaotus, 2) pilve paksus, 3) ülesliikuvate õhuvoolude olemasolu pilves, 4) pilvepiiskade elektrilaeng ja elektriväli pilves. On 2 olulist protsessi sademete tekkeks: 1) põrkumine – koagulatsioon (liitumine), 2) jää-kristalli protsess. 25. Maa pöörlemine ja seda mõjutavad tegurid. V: Maa pöörleb umber oma keset läbiva mõttelise pooltelje. Täispöörde ümbritseva tähesüsteemi suhtes teeb Maa umbes 23 ja 56 minutiga (Täheööpäev). Maa pöörlemine aeglustub pikkamööda Kuu ja Päikese poolt pähjustatud loodete
Tara on difraktsiooni ilming, st lainete kõrvalekaldumine sirgjoonelisest teest ja paindumine tõkete taha. Tara tekkimiseks peavad valgusallika ees olema pilved või udu, mis vähemalt osaliselt on läbipaistvad, sest valgus peab jõudma vaatlejani. Tara intensiivsus sõltub pilvede tihedusest ja pilveosakeste (tavaliselt veepiisakeste) suurusjaotusest - mida ühtlasema suurusega, seda erksam tara (Kamenik 2009) Tara ümbermõõt on pöördvõrdelises seoses pilvepiiskade suurusega (mida suurem tara, seda väiksemad piisad või tolm). See annab teoreetilise võimaluse ilma ennustada: kui tara väheneb (Kamenik 2009) ehk pilvi moodustavate osakeste läbimõõt suureneb (Jürissaar), võib minna sajule ja kui tara suureneb, siis püsib hea ilm. (Kamenik 2009) Tara on sageli mitmevärviline, kusjuures siseosa on sinine (Kamenik 2009) või isegi valjaks- õrnroheline vahetult kuu- või päikeseketta ümber. Edasi järgnevad värvilised rõngad
temperatuuri kasv vähendab suht. niiskust; kondenseerumisel gradiendiga Õhurõhu väärtusi. õhu temperatuuri kahandamine suurendab J.B. Lamarck (etaažid) seda Luke Howard, 1802-1803 ettekanne Sademed: pilvede klassifikatsioonist (3 põhiliiki – Pilvepiiskade teke Küllastusvajak, kastepunkt. Cirri, Cumuli, Strati) . Goethe, Kämtz. 1)Põrke- (koagulatsiooni) teooria, nn Küllastusvajak d on antud temperatuuril 1879: Hildebrandssoni klassif. – atlas soojadest pilvedest, õhku küllastava veeauru rõhu ja õhus 1896: atlases 28 värvipilti 2) jääkristallide (Bergeroni) teooria, nn
Pilved on veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate veetilkade või jääkristallide nähtav kogum. Pilvede tähtsus: 1. Takistavad otsekiirgusel maapinnani jõudmast (peegeldavad ja hajutavad kiirgust) 2. Neelavad pikalainelist kiirgust (kasvuhooneefekt) 3. Annavad sademeid Sademete teke Pilves, kus on piisavalt vett, on teised olulised faktorid: 1) Pilvetilkade suurus-jaotus, 2) Pilve paksus 3) Ülesliikuvate õhu-voolude olemasolu pilves, 4) Pilvepiiskade elektri-laeng ja elektriväli pilves. On kaks olulist protsessi sademete tekkeks: 1) Koaleerumine (liitumine), 2) Jääkristalli protsess Maailmas on keskmine sademete hulk umbes 1000 mm aastas, kõrbedes ja kõrglaiustel see on vähem kui 250 mm aastas. 12.Ilm ja kliima. Kliimasüsteemide hierarhia. Ilm on meteoroloogiliste elementide kompleks antud kohas antud ajahetkel (mõõtmismomendil). Kliima on antud kohale iseloomulik ilmade reziim pika ajavahemiku vältel (vähemalt 30 aastat)
(härmatis, kaste, hall, jäide). Omakorda vedelateks ja tahketeks. Tavaliselt mõõdetakse sademetehulka millimeetrites mingi ajavahemiku jooksul. Näiteks Eestis on sademete keskmine aastane hulk 520820 mm. Sademeid mõõdetakse sadememõõturiga. Pilves, kus on piisavalt vett, on teised olulised faktorid: 1) pilvetilkade suurusjaotus, 2) pilve paksus, 3) ülesliikuvate õhuvoolude olemasolu pilves, 4) pilvepiiskade elektrilaeng ja elektriväli pilves. On 2 olulist protsessi sademete tekkeks: 1) põrkumine koagulatsioon (liitumine), 2) jää-kristalli protsess. Kõige vähem sajab Tsiilis Atacama kõrbes, umbes 0,8 mm aastas. Kõige rohkem sajab Cherrapunji (Indias) sajab aastas keskmiselt 11 000 mm vett ruutmeetrile. 12. Ilm ja kliima. Kliimasüsteemide hierarhia. Ilm on meteoroloogiliste elementide kompleks antud kohas antud ajahetkel (mõõtmismomendil)
Seetõttu toimub maapinna madalamat temperatuuri, mis on temperatuuri kõikumise perioodi lainepikkusega kiirte hajumine. Udu ja suhtes peaaegu paralleelselt liikuva võimalik, s.o niisuguse aine teoreetiline valguskiire paljukordne ülespoole olek, mil kõik molekulid lakkavad pikkus pilvepiiskade raadiusega üle 103 cm puhul ei sõltu hajumine lainepikkusest, murdumine ehk paindumine, mille tõttu liikumast. võivad kaugel paiknevad tegelikult Pinnase temperatuuri aastane käik mistõttu ongi pilved ja udu valged.
annaabi.ee 
